Sisukord
Uudised
Postimees
04.10.2017
Eesti Haldusreform võtab kümnetelt tuhandetelt valimise isu (17) Kutser ei suutnud kohtule oma haigestumist tõendada (2) Sajad laevavrakid ootavad avastamist ja kaitset (1) Galerii ja video: kuidas näeb välja värskelt avatud filmimuuseum? Majandus Järjekordne Euroopa lennufirma pankrotis Üürikorterite projekt käivitub novembris (6) Puidutööstur: me ei aja kärbseid pähe – metsa jätkub (10) Välismaa Las Vegase tulistaja motiiv on segane Ameeriklased relvadest ei loobu Pinged jätkusid streigiga Buldooser Trump rammib jälle Nudistid tahavad alastikultuuri arendada Arvamus Juhtkiri: valimata jätmine on viga (11) Tallinna punased jooned - suur küsitlus Neeme Korv: Tallinna paralleelmaailm ja assortiikarp (1) Edasi 1990. aastal: ühinemisöö Saksamaal Kultuur Agu Pilt – kleidid staaridele Sport TLÜ/Kalev loodab Falli jalule aidata Margus Kiiver Kataloonia MM-rallist: kirglik taktikamäng kruusal ja ringrajal Konstantin Vassiljev: vahel tunnen, et minult oodatakse imet Andres Sõbra korvpallikommentaar: Tartu seis tundub kurb, Taltsi ja Soku parim enne on möödas Tartu Uus kaarsild kiirgab ja heliseb (1) Käsitöötund paneb poisidki õhinal õmblema Kallaste volikogu valis endale vaid paariks nädalaks esimehe Küsimus kandideerijatele: mida võtate ette, et senisest enam ülikoolide lõpetajaid jääks Tartusse? Arvutiklass käib õpetajaga kohvris kaasas Kust tuleb raha Arena ehitamiseks? Tartu ülikooli endine kirik muutub oktoobrikuus kinoks Üks näitus pakub õõvastust ja teine naeruväärsusi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Käsitöötund paneb poisidki õhinal õmblema

3 min lugemist
8. klassis käiv Erlend Suursepp (vasakul) on juba niivõrd osav, et andis käsitöötunnis klassivend Ats Aavakivile näpunäiteid pikkade varrukatega pluusi õmblemiseks. FOTO: Sille Annuk

See, et Rüütli tänava kangakaupluse teisel korrusel tuustib terve klassitäis poisse ja tüdrukuid õhinal kaalukangaid, pole sealsetele müüjatele enam midagi enneolematut. Teinekord nad juba teavad mõne viimase riideresti kõrvale panna, sest ikka juhtub, et laps on teinud väikese valearvestuse riidekulus.

Õpetaja Sigrid Tammemägi FOTO: Sille Annuk

Kogu selle tuustimise keskel juhendab aga Tartu waldorfgümnaasiumi käsitöö- ja muusikaõpetaja Sigrid Tammemägi õpilasi rõõmsalt: see riie on sulle dressipluusi jaoks liiga õhuke, see aga pükste õmblemiseks liiga jäik, seda peaksid aga natukene rohkem võtma.

Waldorfkoolis on kõik lapsed juba esimesest klassist saati käsitööd teinud, seega on kaheksandas klassis endale pükste või pusa õmblemine nii poistele kui tüdrukutele täiesti jõukohane. Sealjuures on poisse, kes naudivad õmblemist niivõrd, et loovad juba oma rõivakollektsioone või juhendavad ise käsitöötunnis klassikaaslasi.

Ostaks õmblusmasina

Toomas Samuel Silbaum autorirõivais. FOTO: Sille Annuk

Just kaheksandas klassis tegi õmblemisega tutvust ka Toomas Samuel Silbaum, kes õpib praegu 11. klassis. Nüüdseks on tal juba ette näidata palju omavalmistatud rõivaid, sealhulgas kostüümid tantsutrupile. Praegu mõlgutab noormees oma õmblusmasina ostu mõtteid, et hakata tööstuste kangajääkidest uusi riideid õmblema.

«On väga hea, kui mees oskab õmmelda,» tõdes ta. «See ei ole ilmtingimata vajalik oskus, aga on hea, kui oskad.»

Õpetaja Sigrid Tammemägi meenutas, kuidas Toomas lubas kord õhinal oma tantsutrupile õmmelda 11 mungamantlit. «Istus siis õhtuti siin koolis ja õmbles. Ta ei ole selline, kes lihtsalt laseb küljeõmblused kokku ja pärast niidid kõik narmendavad,» rääkis Tammemägi.

Üks Hans Guthani loodud ulmelistest kostüümidest, sedakorda kultusfilmi «Kiskja» ainetel. FOTO: Erakogu

Noormees ise naeris, et sai vist natukene liialt suur tükk hammustatud, sest lõpuks käis õmblemine juba autopiloodi peal ja ei saanud enam arugi, kui viimase mantli käise hoopis kaeluse külge õmbles.

Tema koolivend, üheksandik Hans Guthan näitas pilte filmitegelaste kostüümidest, mille ta ise on valmis õmmelnud, ja puutöötunnis neile relvad juurde vestnud.

«Mulle meeldib teha kostüüme ja käia nendega üritustel. Tahaks mõne aasta pärast minna koomiksifännide kokkutulekule. Muidugi filmi esilinastustel on ka lahe kostüümis käia,» rääkis Hans, kelle peres tegelevad õmblemisega ka isa ja vend.

«Alguses arvasin, et mulle õmblemine eriti ei meeldi, aga siis jäi pisik külge,» tunnistas ta. «On mõnus, kui pärast on selline lahe tulemus.»

Daniel Teder kannab koolis uhkusega enda õmmeldud pusa. FOTO: Sille Annuk

Õpetaja sõnul ongi tavaline, et poisid alguses pisut põiklevad, ent kui juba õmblemistuhin sees, avastavad endas varjatud ande. «Last, kes muidu teistes ainetes eduelamust ei saa, võib õmblemine nii üllatada. Ta kohtub endaga hoopis teisel moel ja see võib olla nii tore kohtumine, et sellest võib saada alguse sootuks midagi uut,» rääkis Tammemägi.

Lapsi innustab, kui enda õmmeldud riideese näeb välja justkui poest ostetud või ägedamgi veel. Näiteks kümnendas klassis käiv Daniel Teder arvas esiti, et tema küll ühtegi enda õmmeldud asja selga ei pane. Siis aga pusis kipsis parema käega endale valmis nii vinge pusa, et käib sellega siiamaani koolis.

Õpilane õpetab

Erlend Suursepp FOTO: Sille Annuk

Kaheksandas klassis õppiv Erlend Suursepp sai oma esimesed püksid valmis juba eelmisel aastal. Nüüd on tal käsil paljude taskute ja läbilõigetega militaarmustriliste pükste õmblemine. Enda õmblustöö vahepeal hoiab ta aga silma peal parasjagu masina taga vuristavatel klassikaaslastel ja juhendab neid nii asjalikult, justkui oleks ise käsitööõpetaja.

Selleks aga, et õmmeldud ese hiljem ka selga istuks, visandab iga õpilane esmalt paberil valmis joonise ja arvutab iseenda keha järgi välja täpsed mõõdud. Seejärel tuleb veel ka lõiked konstrueerida.

Aastate eest oli kõigil lastel käsitöötunnis esimeseks õmblustööks T-särk, peagi sai Sigrid Tammemägi aru, et see on neile igav, sest kes neid särke ikka kannab. «Kui lubasin neil midagi muud teha, vaat siis läks looming lahti,» lisas õpetaja.

Seotud lood
03.10.2017 05.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto