Sisukord
Arvamus
Postimees
04.10.2017
Eesti Haldusreform võtab kümnetelt tuhandetelt valimise isu (17) Kutser ei suutnud kohtule oma haigestumist tõendada (2) Sajad laevavrakid ootavad avastamist ja kaitset (1) Galerii ja video: kuidas näeb välja värskelt avatud filmimuuseum? Majandus Järjekordne Euroopa lennufirma pankrotis Üürikorterite projekt käivitub novembris (6) Puidutööstur: me ei aja kärbseid pähe – metsa jätkub (10) Välismaa Las Vegase tulistaja motiiv on segane Ameeriklased relvadest ei loobu Pinged jätkusid streigiga Buldooser Trump rammib jälle Nudistid tahavad alastikultuuri arendada Arvamus Juhtkiri: valimata jätmine on viga (11) Tallinna punased jooned - suur küsitlus Neeme Korv: Tallinna paralleelmaailm ja assortiikarp (1) Edasi 1990. aastal: ühinemisöö Saksamaal Kultuur Agu Pilt – kleidid staaridele Sport TLÜ/Kalev loodab Falli jalule aidata Margus Kiiver Kataloonia MM-rallist: kirglik taktikamäng kruusal ja ringrajal Konstantin Vassiljev: vahel tunnen, et minult oodatakse imet Andres Sõbra korvpallikommentaar: Tartu seis tundub kurb, Taltsi ja Soku parim enne on möödas Tartu Uus kaarsild kiirgab ja heliseb (1) Käsitöötund paneb poisidki õhinal õmblema Kallaste volikogu valis endale vaid paariks nädalaks esimehe Küsimus kandideerijatele: mida võtate ette, et senisest enam ülikoolide lõpetajaid jääks Tartusse? Arvutiklass käib õpetajaga kohvris kaasas Kust tuleb raha Arena ehitamiseks? Tartu ülikooli endine kirik muutub oktoobrikuus kinoks Üks näitus pakub õõvastust ja teine naeruväärsusi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: valimata jätmine on viga

2 min lugemist
2011. aasta valimisreklaam. FOTO: Reuters/ScanPix

Järgmise nädala pühapäeval aset leidvad kohalikud valimised lähevad nii või teisiti Eesti poliitilisse ajalukku, kuna need on esimesed valimised uute piiridega omavalitsustes. Meie naabrite vastav praktika on näidanud, et haldusreform avaldab mõju ka valimisaktiivsusele, mis näiteks eelmisel kahel korral aastatel 2013 ja 2009 võrreldes varasematega Eestis igati korralik oli.

Ideaalis peaks valimistest osa võtma iga teadlik inimene, kes oma riigi või kodukandi saatuse suhtes ükskõikne pole. Samas võib viimastel aastatel täheldada eri maades valimisaktiivsuse vähenemist, põhjused on erinevad.

Mõnikord võib ju tõepoolest juhtuda nii, et valijad ei jõua mingil põhjusel lihtsalt valimispäeval jaoskondadesse, kuid meil Eestis on sellele probleemile leitud suurepärane lahendus e-valimiste näol. Seepärast on lihtlabane laiskus, näiteks meie puhul, ebatõenäoline põhjus, miks inimesed valimistel osalemata jätavad. Põhjused, miks valimisi ignoreeritakse, on siiski pigem psühholoogilised.

«Paremaks ikka ei lähe!» – selline seisukoht on sageli inimestel, keda on petetud. Paraku on teatud erakonnad ja poliitikud ka meil vastutustundetult jaganud lubadusi, mida pole olnud kavas pidada, teades, et järgmisteks valimisteks unustavad inimesed need ära, ja siis saab häälte püüdmiseks tulla välja juba uutega. See kahjustab aga poliitilist kultuuri, ning ehkki inimeste mälu on lühike, ei usutagi lõpuks, et olukorra paremuse suunas muutmine on ühe või teise kandidaadi võimuses.

Ka situatsioon, kus valijatele öeldakse, et need istugu oma nurgas ja tegelegu oma asjadega, me, poliitikud, teame, kuidas on vaja tegutseda ja lahendame kõik probleemid, aga lõppkokkuvõttes midagi ei muutu, tekitab negatiivset reaktsiooni. Prantsuse filosoof Pierre Rosanvallon on selle ristinud «kontrademokraatiaks»: inimesed tajuvad, et poliitilises elus neist midagi ei sõltu, ent on valmis poliitilisele eliidile selle eest valusalt hambad säärde lööma. Midagi sarnast on taasiseseisvunud Eesti poliitilises ajaloos juba kahel korral juhtunud, viimati 2003. aasta riigikogu valimistel, mil leidis aset demagoogilise seltskonna juhitud pööbli mäss establishment'i vastu.

Muidugi on lisaks neile, kes end poliitikute poolt petetuna tunnevad ja kes leiavad, et nende hääl midagi ei muuda, ka need, kes on veendunud, et inimese heaolu on sada protsenti tema enda kätes ja ükski kandidaat pole võimeline teda selles aitama. Paljus see nii ka on, ent demokraatia polegi vahend õiglase ühiskonnakorralduse saavutamiseks, vaid vahend isekate ning andetute poliitikute ambitsioonide vaoshoidmiseks. Vähemalt nõnda võiksid vahelduseks katsuda mõelda need, kes valimistel oma hääle andmisel mingit mõtet ei näe.

Seotud lood
03.10.2017 05.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto