Sisukord
Arvamus
Postimees
07.10.2017
Eesti Venelaste uus taktika on droonilennud (7) Paikuse vallavanemale ei piisa 37 779 eurost Jääkarude tähe all Lõputu vaidlus lapse pärast on ummistanud kohtud (11) Välismaa Kahetsusest ei pruugi iseseisvuslastele piisata Teflon Doni proovikivi Kalašnikovi kultuur valmistab Pakistanile peavalu Nobeliga rõhutati tuumaohu suurust Arvamus Risto Berendson: kaameraga zombid (4) Juhtkiri: vanad vaimud on pinnale tõusmas (12) 11. käsk peapiiskopile (31) Panganduse maale viija Ene Pajula veste: mammi loodab, et laste huvid seatakse alati esikohale (4) Kersti Kaljulaid – mõtlev seeneline (10) Peeter Langovitsi tagasivaade: nurgakivi Tallinna Manhattanile Postimees 1899. aastal: kuidas karjääri teha? Õpetlik lugu Prantsusmaalt EKI keelekool: ihu, veri ja sea nina Birute Klaas-Lang: ülikoolide mõte ja eesti keel (6) Martin Mölder: tulevikupoliitika – pessimistlik kompositsioon (221) Kultuur Nädala plaat. Jay-Z politiseerimine Ene Pajula veste: mammi loodab, et laste huvid seatakse alati esikohale (4) Aja auk. Ihamasin EKI keelekool: ihu, veri ja sea nina Sport Tänak jätkab jahti esikohale maailma parimatel asfaltteedel POSTIMEES PORTUGALIS Gibraltar võõrustab Eestit tühermaal, kus sõitnud ka Ott Tänak (8) Karl Kruuda jäi viimasena Hyundai kohast ilma Reim Eesti koondislase vigastusest: midagi väga hullu olla ei tohiks Tarbija Kartulisortide seas valikut jagub AK Vikerkaar loeb. Üksikisiku valikud ja võimalused allakäigu ajastul Raharöövi rakkerühm Hull professor une kallal «Venemaa on suur ja tal on raske muutuda» (41) Oh, sõbrad põdrad (1) Aja auk. Ihamasin Nädala plaat. Jay-Z politiseerimine Peeter Langovitsi tagasivaade: nurgakivi Tallinna Manhattanile Birute Klaas-Lang: ülikoolide mõte ja eesti keel (6) Martin Mölder: tulevikupoliitika – pessimistlik kompositsioon (221) Tehnokraatlik ajastu on lõppenud, Euroopa Liidu kodanikud nõuavad sõnaõigust (5) Arter Neeme Raud: hea, et Ameerikas jänestega kõik korras on (3) Bisletti olümpiastaadion on näinud maailmarekordeid talvel ja suvel Koolipingist kohaliku omavalitsuse volikogu valima Horoskoop Kes on Tom Jonesina tuntud Valter Soosalu? (2) Mehed taastavad hiilgust oma vanal alal Lillkapsa tähetund saabub ahjus «Narcosi» 3. hooaeg – nauditav, aga vähem verine VIDEO! Treeni koos titaga! Virve Sapožnin: olen õnnelik, et selle mehega koos olin Moenädal toob üheksa üllatust Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: ihu, veri ja sea nina

2 min lugemist
Tiina Laansalu FOTO: Eesti Keele Instituut

Kas kohanimel Ihuvere on midagi pistmist ihu ja verega või Seaninal sea ninaga? Ja kas USA linnanimi Buffalo on tõesti seotud pühvlitega? Seda, et kipume praegu neid kohanimesid nende sõnadega seletama, nimetatakse rahvaetümoloogiaks. Lihtsustatult võib öelda, et rahvaetümoloogia on nähtus, kus arusaamatu sõna (käesoleval juhul kohanimi või kohanime osa) seletatakse enda jaoks arusaadavate sõnadega ümber.

Võtame kõigepealt Jüri kihelkonna põlise talunime Ihuvere. Nüüdisaegne keelekasutaja võib nime Ihuvere tõlgendada kui midagi ihu ja verega ehk laiemalt anatoomiaga seotut või kangastub Ihuvere nime kuuldes talle hoopistükkis ihumistegevus; fantaasiarikkam võib nime tähenduse ühendada aga miks mitte ristiusuga, kus ihu ja veri moodustavad täiesti omaette kontsepti.

Tegelikult on nimi Ihuvere väga vana, nimekomponendid kindlasti vanemadki kui ristiusk Eestis. Nime lähtekohaks on muistne isikunimi Iha (*Ihoi), millele on liitunud kohanimelõpp ‑vere. Iha esines arvatavalt mõnes läänemeresoome keelte regioonis isikunimena ning seda hakati kasutama nimetüvena varasel ajal, mil läänemeresoome asukad olid veel üksteisega kontaktis. Nimelõpu -vere üks enam poolehoidu leidnud seletusvariant on, et ­-vere on ühendatav oletatava läänemeresoome sõnaga *vēri : *vēren ’mets, metsane küngas’ (võrdluseks: läti murretes vēris, vēre, vēra ’suur (lehtpuu)mets, madalapinnaseline lehtpuu- ja segamets’, mordva keeltes v́iŕ ’mets’).

Teine näide: Muhu saare põhjapoolseima neeme nimi Seanina ei ole algselt tähendanud sea nina ehk kärssa, vaid on pärinenud hoopis talunimest Sigge. Talunime lähtekohaks on omakorda isikunimi, mis varasemates ürikutes on kirjas kujul Siggo, Siggi, Sike jne. See on tulenenud nimest Siffridus või Sywerdus, mida saab võrrelda tänapäevase tuntud nimega Siegfried. Sõna nina tähendab antud nime puhul aga poolsaart ehk neeme ehk maanina.

Kolmas näide on USA New Yorgi osariigi linnanimi Buffalo. Enamasti eeldatakse, et see on tulenenud loomanimetusest buffalo ’pühvel’, oli ju pühvlite-piisonite rändamine sealsetel tasandikel tavapärane ja nimeseletus tundub põhjendatud. Mõni keeleteadlane usub aga alternatiivsesse seletusse, mille järgi on linnanimi lähtunud prantsuse nimest Beau Fleuve ’ilus, tore jõgi’, mis viitas Niagara jõele.

Niisugused nimede ümbertõlgendused tekitavad rahvaetümoloogiate ahela. Igal ajastul jääb mingi osa nimedest rahvale tähenduselt läbipaistmatuks ja neid üritatakse tuntumate sõnade abil arusaadavaks kohendada. Kui kohanimi on juba rahvaetümoloogiliselt ümber mõtestatud, hakkab ta käituma uuel viisil – nii nagu see sõna või sõnaühend, millega seda nüüd samastatakse. Sel moel on rahvaetümoloogia mänginud eesti ja ka teiste keelte kohanimede arengus väga olulist rolli.

Seotud lood
06.10.2017 09.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto