Sisukord
Arvamus
Postimees
05.10.2017
Eesti Ministeeriumi idee järgi läheks praegune presidendi valimise kord hingusele (3) Poliitikudebüüt 92-aastaselt Koeru, Rakke ja Lüganuse sundliitmine jäi jõusse Suurõppusest Siil võtab osa ligi 7000 reservväelast Karilaid lubab enne riigikogu valimisi arutelu e-valimiste üle Lepe Pärnu lennujaama remondiks sai allkirjad Majandus Intervjuu: Eesti üritab turris Euroopat lepitada (2) Välismaa PERSOON. Katalaanide vabastaja külvab segadust (2) May püüdis dramaatilise kõnega Johnsoni väljaütlemisi siluda Vastastikused süüdistused ei vaibu Arvamus Mart Laar: Eesti eesistumise sümboliks saab magav Merkel (43) Lauri Mälksoo: Kataloonia, rahvusvaheline õigus ja Eesti (63) Tõnis Oja: kaks panka korraga (1) Erkki Bahovski: tarkuse algus (13) Postimees 1927. aastal: tudengid saavad oma haigekassa Juhtkiri: klaarime selle asja ära! Kätlin Konstabel: arusaamatud ja imelised õpetajad Kultuur Eesti teater, mis sa teed? (1) Südame sõnum hõbedas ja puus Sport Gert Dorbek treenerist onust: nüüd kontrollib ta paremini, millal kõva häält teha Tänak tulevast hooajast: valikuid on mitu ehk lepinguta me ei jää Noor jokker otsustas tšempionite lahingu saatuse Reis Reisimise tulevikuks saavad juturobotid ja liitreaalsus Transnistrias käik on kui reis ajas tagasi Tartu Täna algab Tartu linna kaasava eelarve ideede hääletus Kinnisvaraportaalid kubisevad eksitavate aadressidega kuulutustest (3) Valimised on käes, Tartus saab tänasest sedeli kasti lasta kuues jaoskonnas Küsimus kandideerijatele: kas olete Tartu külje alla plaanitava tselluloositehase rajamise poolt või vastu? Jõgeva põhikooli asub juhtima tartlane Kellel ma hääle annassi Selle aasta parimaid hoidiseid poest osta ei saa Soomlaste suur pidu on ka meie pidu Väljapanek käib mööda meie moeteed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: kaks panka korraga

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann/PM

«Eestile on kombeks kaks panka korraga,» kajas mu peas esmaspäeva hommikul, mil Eestis lansseeriti ühel ja samal päeval kaks uut panka, parafraas president Lennart Meri tuntud lausest.

Kui täpne olla, siis Coop Pank ega ka Luminor ei tekkinud tühjalt kohalt ning kolleeg kostis, et Eestis jäi panku hoopis vähemaks. Formaalselt võttes ongi nii, et üks pank vahetas lihtsalt nime ja kahe suurpanga tütarpanga asemele tuleb üks, aga pigem usun siiski, et 2. oktoober läheb ajalukku olulise pöördepunktina Eesti panganduse ajaloos.

Kuni viimase ajani on Eesti pangandusturg olnud väga stabiilne: neljale suuremale pangale kuulub umbes 90 protsenti laenuturust. Viimastel aastatel on küll toimunud mõningased muutused – üks suurtest (Danske Bank) loobus paar aastat tagasi eraisikute jaepangandusest ning tänavu sattus koguni rahapesuskandaali. Jõudsalt on kasvamas LHV ning uue pangana on pead tõstmas ka Inbank, aga nn suure neliku ülevõimu lõhkumiseks oleks kulunud veel aastaid. Pensionifondide mahult on LHV küll jõudnud teisele kohale, aga sellel turul on ta juba ammu enne pangaks saamist.

Tundub, et nii Coop Pank kui ka Luminor on täis tahtmist muuta kohalikku pangandusmaastikku. Eesti Krediidipank on seni olnud pigem välisresidentidele keskendunud nišipank, Nordea on olnud pigem suurte äriklientide ja jõukamate eraisikute pank. Siinne DNB oli samuti pigem nišipank.

Coop Pank soovib endale kahmata peamiselt maapiirkondade kliendid. Ühest küljest oleks neil selleks ühistute liikmete ja poodide klientide näol potentsiaal nagu olemas. Teisalt jääb mulle arusaamatuks, kuidas nad poekliendid ikka pangaklientideks saavad. Coop Panga juht Margus Rink toob näiteks, et pangaklientidele hakatakse poodides pakkuma odavamat kaupa. Kas aga mõnikümmend senti odavam vorstikilo kaalub üles protsendipunkti võrra kõrgema tarbimis- või eluasemelaenuintressi, mida on võimelised pakkuma suurpangad? Kahtlane.

Luminori edule on lihtsam panustada. Erkki Raasuke on rahvusvahelise kogemusega pangajuht. Ka algmaterjal on üsna kvaliteetne  – tugevad omanikud ning erinevalt Coop Pangast on neil ka üsna korralik kliendibaas, millelt edasi kasvada.

Ühesõnaga, pangandusmaastikul läheb ilmselt põnevaks, aga millised on tulemused, seda näeme ehk paari-kolme aasta pärast.

Aga nagu kõlab tuntud telereklaamis, see pole veel kõik. Tänu finantstehnoloogia idufirmadele (fintech) on muutumas kogu pangandus, millest on saanud lahingutander, kus otsustatakse, kes keda. Ühed usuvad, et uued tehnoloogiad võtavad võimust ja juba mõnekümne aasta pärast ei pruugi panku praegusel kujul enam olla. Teised arvavad, et fintech annab pangandusele hoopis uue hingamise.

Kui seni on peetud pangandust väga igavaks majandusharuks ja et nii see peabki olema, siis nüüd tundub, et läheb üsna põnevaks, ning pole välistatud, et Eestist saab üks põnevamaid paiku globaalsel pangandusturul.

Seotud lood
04.10.2017 06.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto