Sisukord
Arvamus
Tänane leht
05.10.2017
Eesti Ministeeriumi idee järgi läheks praegune presidendi valimise kord hingusele (3) Poliitikudebüüt 92-aastaselt Koeru, Rakke ja Lüganuse sundliitmine jäi jõusse Suurõppusest Siil võtab osa ligi 7000 reservväelast Karilaid lubab enne riigikogu valimisi arutelu e-valimiste üle Lepe Pärnu lennujaama remondiks sai allkirjad Majandus Intervjuu: Eesti üritab turris Euroopat lepitada (2) Välismaa PERSOON. Katalaanide vabastaja külvab segadust (2) May püüdis dramaatilise kõnega Johnsoni väljaütlemisi siluda Vastastikused süüdistused ei vaibu Arvamus Mart Laar: Eesti eesistumise sümboliks saab magav Merkel (43) Lauri Mälksoo: Kataloonia, rahvusvaheline õigus ja Eesti (63) Tõnis Oja: kaks panka korraga (1) Erkki Bahovski: tarkuse algus (13) Postimees 1927. aastal: tudengid saavad oma haigekassa Juhtkiri: klaarime selle asja ära! Kätlin Konstabel: arusaamatud ja imelised õpetajad Kultuur Eesti teater, mis sa teed? (1) Südame sõnum hõbedas ja puus Sport Gert Dorbek treenerist onust: nüüd kontrollib ta paremini, millal kõva häält teha Tänak tulevast hooajast: valikuid on mitu ehk lepinguta me ei jää Noor jokker otsustas tšempionite lahingu saatuse Reis Reisimise tulevikuks saavad juturobotid ja liitreaalsus Transnistrias käik on kui reis ajas tagasi Tartu Täna algab Tartu linna kaasava eelarve ideede hääletus Kinnisvaraportaalid kubisevad eksitavate aadressidega kuulutustest (3) Valimised on käes, Tartus saab tänasest sedeli kasti lasta kuues jaoskonnas Küsimus kandideerijatele: kas olete Tartu külje alla plaanitava tselluloositehase rajamise poolt või vastu? Jõgeva põhikooli asub juhtima tartlane Kellel ma hääle annassi Selle aasta parimaid hoidiseid poest osta ei saa Soomlaste suur pidu on ka meie pidu Väljapanek käib mööda meie moeteed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: klaarime selle asja ära!

2 min lugemist
Presidendiloss Kadriorus FOTO: SCANPIX

Ära paranda masinat, mis töötab! Aga kui masin siiski nähtavalt tõrgub, tuleb mehaanikul käised üles käärida. Paberile jõudnud ettepanek presidendivalimiste korra muutmiseks pole veel küps seaduseks saama, kuid vähemalt on see vajalik protsess alanud. Varsti võib selleks  olla juba lootusetult hilja.

Kuigi aasta tagasi reageerisid inimesed presidendivalimiste läbikukkumisele riigikogus ja valimiskogus erineva dramaatilisusega – karmimad hinnangud rääksid koguni põhiseaduslikust kriisist –, oldi siiski valdavalt üksmeelselt veendunud, et senist süsteemi tuleb muuta.

Presidendivalimiste kampaania oli mullu iseenesest aktiivne ja elav. Väärikaid kandidaate jagus ning avalike debattide käigus arutati ajakirjanduses läbi hulk Eestile olulisi probleeme ja teemasid. See näitas ka riigipea kaalukat rolli meie riigis. Ent erakondade koostöö puudumine ning võimetus ja kohati soovimatus olukorrast väljapääsu leida pani valimisi farsiks muutes löögi alla Eesti poliitilise süsteemi ja demokraatia, nagu toona juhtkirjas tõdesime.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus mullu 12. septembril riigikogus peetud kõnes kaaluma valimiste korra muutust nii, et valimiskogu teine voor lõpeks igal juhul riigipea valimisega. «Eesti põhiseaduse mõte ei vaata presidendivalimisi kui iludusvõistlust või meelelahutussaadet koos joonistuskonkursiga, vaid kui erakondade avalikku kokkuleppimist, et valida riigipea,» märkis Ilves.

Seda, et presidendi võiks valida üks kogu, toetas ka tänavu kevadel kogunenud põhiseaduse asjatundjate kogu. Justiitsministeeriumis nüüdseks vormunud ettepanek pole veel täiuslik. Ometi on just praegu saabunud parim aeg teema parlamendi praeguses koosseisus läbi arutada ja otsusena vastu võtta. Põhiseaduse muutmine pole lihtne protseduur, selle edasilükkamine tähendaks juba kiirmenetlust, mis ei pruugi õnnestuda ega olla ka head õigusloomet ja muutuse kaalukust arvestades parim lahendus.

Alati kui algab debatt presidendivalimiste süsteemi muutmiseks, tõuseb taas vältimatult päevakorda ka riigipea otsevalimise temaatika. President Lennart Meri tegi oma lahkumiskõnes aastal 2001 ettepaneku otsevalimiseks, nähes seejuures ette tasakaalustava mehhanismi loomist Põhiseaduse Kohtu näol. Asja on vahepealsete aastate jooksul mitu korda arutatud. Kuigi osa poliitilisi jõude otsevalimist pooldab, on selleni jõudmine vähemalt praegu üpris ebatõenäoline, sest selle vastu on kaalukaid argumente – oleme ikkagi esindusdemokraatia. Riigikogu praeguse koosseisu enamus seda ei toeta ning otsevalimise vastu on seni olnud ka valdav osa riigiõiguse eksperte.

Seotud lood
04.10.2017 06.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto