Sisukord
Uudised
Postimees

Vaegkuuljatest noorte kondiitrite hoole all valmivad kõigile tuntud koogid ja tordid

3 min lugemist
Noortel tuleb Gustavi kondiitritööstuses valmistada torte ja kooke algusest lõpuni ise ehk taina tegemisest kuni kaunistamiseni välja. Pildil kaunistavad Gustavi kondiiter Monika Kurg (vasakult), abiline Helina Juvanen ja kondiiter Katrin Põldsamm kooki Green Velvet. FOTO: Sille Annuk

Tartu kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala lõpetanud 23-aastane Monika Kurg ja 22-aastane Katrin Põldsamm on Gustavi kondiitritööstuses töötanud üle aasta. Kurg teeb torte, Põldsammi käte all valmivad aga paljudele tuntud Gustavi kaubamärgi porgandikook ja ka Napoleoni ja Brita kook. 

Noored naised on ettevõttes hinnatud töötajad nagu kõik teisedki. Omavahel suhtlevad nad aga viipekeeles, sest Kurg on poolkurt ja Põldsamm täiesti kurt. Teiste kolleegidega suhtleb Põldsamm kirja teel ja žestide abil. Kurg saab kuuljate kolleegidega suhelda kõneledes. Noor kondiiter arvas, et temaga suheldes on kolleegid võibolla natuke tähelepanelikumad, kuna nad tahavad veenduda, et vestluspartner on öeldust õigesti aru saanud. 

Torditehasesse sattusid pagar-kondiitrid kutsekooli praktika kaudu. «Kooli lõpetamise ajal sain Gustavist tööpakkumise, mis tegi mind väga õnnelikuks,» ütles Põldsamm. Mõlemad noored naised on erinevates kohtades praktikal olnud, aga kondiitritööstus on nende nii-öelda esimene päris töökoht. 

Toetav kollektiiv

Gustavi üks omanikke Siim Liivamägi meenutas, et noorte oskused jäid kohe praktika alguses silma. Nad olid väga agarad, kiired ja täpsed. Ülemus julges öelda, et võibolla on tüdrukud natukene püüdlikumadki kui teised töötajad. 

Kondiitritööstuses on kõik töötajad kurtidega harjunud ja teised ei saa arugi, et seltskonnas on inimesed, kes ei kuule üldse või kuulevad teistest kehvemini.

Lisaks kahele kondiitrile töötab Gustavis ka kurt nõudepesija, 28-aastane Helina Juvanen, kes suhtleb kolleegidega žestide abil ja telefonisse lauseid toksides. Siiani on nad kolmekesi esimesed ja ainukesed kuulmispuudega töötajad ettevõttes. 

Gustavis on kõik töötajad kurtidega harjunud ja sageli ei saa arugi, et seltskonnas on inimesed, kes ei kuule üldse või kuulevad teistest kehvemini. Katrin Põldsamm ja Monika Kurg kinnitasid, et tunnevad end oma töökohas väga hästi, töökollektiiv on meeldiv ja toetab neid igati. Põldsamm meenutas, et kui tal oli sünnipäev, olid teised kondiitrid viipekeeles ära õppinud, kuidas õnne soovida, ning see oli väga armas. Samuti on ajapikku kolleegid omandanud viipekeeles üksikuid väljendeid. 

Kuna varem pole Gustavis kurte töötajaid olnud, on noored naised loonud Siim Liivamägi sõnul avatud pinna, et edaspidi veelgi rohkem puudega inimestele tööd pakkuda. Liivamägi arvas, et Gustavi tootmisjuht ja peakondiiter vajasid kohanemist isegi rohkem kui kuulmispuudega töötajad, kuna töö laad natukene muutus ja üle tuli vaadata sisekorrareeglid.

Kui midagi saab valmis ja ahi teeb häält, siis kurt töötaja seda ei kuule. Sellest tuleb teisel kolleegil vaegkuuljale näiteks õlale patsutamisega märku anda. «Need on sellised väiksemad reeglid, mis kujunevad välja orgaaniliselt,» rääkis Liivamägi. 

Puue pole takistus

Sotsiaalkindlustusameti selle aasta alguse andmete põhjal on vanuserühmas 16–64 eluaastat puue 62 740 inimesel, nendest töötab 18 791. Töötajatel pole tööandjale kohustust öelda, kas tal on puue või mitte, kui see ei sega töötamist. 

Gustavi kaubamärgi kooke ja torte valmistav OÜ Mattias Cafe on paarisaja töötajaga firma, kellele on puudega inimeste tööle võtmine uus kogemus. Paljudel suurtel ettevõtetel on kogemust rohkem  ja puudega inimeste osakaal töötajate hulgast moodustab märgatava osa.

Üks neid ettevõtteid on 3000 inimesele tööd pakkuv Rimi, kus umbes 10 protsenti töötajaid on puudega. Paarkümmend neist on vaegkuuljad.

Rimi töökeskkonna juht Egne Kurvits ütles, et ettevõttesse tööle asumisel ei ole puue ega vähenenud töövõime takistuseks, kui inimene tahab tööd teha ja sellega toime tuleb.  

Kurvits kinnitas, et puudega inimesed on väga tublid ja lojaalsed töötajad, keda Rimi on rakendanud mitmel ametikohal. Aeg on tema sõnul näidanud, et vaegkuulja saab ideaalselt hakkama kassatööga. Sama tööga tuleb toime ka liikumispuudega töötaja.  

Umbes 2300 töötajaga postiteenuste ettevõttes Omnivas on samuti kümnendik kollektiivist puudega. Peamiselt on need töötajad vaegkuuljaid ja -nägijaid või on neil liikumispuue.

Suurel ettevõttel on võimalus erinevaid töid pakkuda. Nii näiteks saavad puudega inimesed Omnivas kanda laiali kirju ja ajalehti, sisestada andmeid, kleepida etikette või vastata kõnekeskuses telefonile. 

Omniva personali- ja tugiteenuste valdkonna juhi Kadi Tamkõrve sõnul sõltub puudega inimesele töö pakkumine sellest, kui süvenenud on vaegkuulmine või -nägemine. 

«Inimesed on väga erinevad. Võiks ette kujutada, et näiteks kirjakandjal ei saaks olla füüsilist puuet, aga meil on näiteks kirjakandja, kes on ühe käega, ja talle sobib see töö,» rääkis ta. 

Lojaalsed töötajad

Puudega inimese tööle võtmisega saavad Tamkõrve arvates mõlemad pooled väga palju: inimene saab töö ja ettevõte on õnnelik, et neil on tubli ja lojaalne töötaja. Tavaliselt on puudega töötajad tema sõnul pühendunumad, lojaalsemad ja neil on rohkem motivatsiooni töötada. 

Egne Kurvits Rimist ja Siim Liivamägi Gustavist kinnitasid samuti, et puudega töötajate pühendumus on väga suur, nad toovad meeskonda kaasa palju tolerantsust ning veelgi rohkem mõistmist ja üksteisega arvestamist. 

«Mina küll julgustan teisi ettevõtteid. Arvan, et põhiargument ongi see, et need inimesed pingutavad oma töö nimel, hoiavad oma tööst kinni. Nad panustavad ettevõttesse ning nendega pole mitte kunagi ühtegi probleemi,» lausus Liivamägi. 

Seotud lood
05.10.2017 07.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto