Sisukord
Uudised
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (19) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (3) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vaegkuuljatest noorte kondiitrite hoole all valmivad kõigile tuntud koogid ja tordid

3 min lugemist
Noortel tuleb Gustavi kondiitritööstuses valmistada torte ja kooke algusest lõpuni ise ehk taina tegemisest kuni kaunistamiseni välja. Pildil kaunistavad Gustavi kondiiter Monika Kurg (vasakult), abiline Helina Juvanen ja kondiiter Katrin Põldsamm kooki Green Velvet. FOTO: Sille Annuk

Tartu kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala lõpetanud 23-aastane Monika Kurg ja 22-aastane Katrin Põldsamm on Gustavi kondiitritööstuses töötanud üle aasta. Kurg teeb torte, Põldsammi käte all valmivad aga paljudele tuntud Gustavi kaubamärgi porgandikook ja ka Napoleoni ja Brita kook. 

Noored naised on ettevõttes hinnatud töötajad nagu kõik teisedki. Omavahel suhtlevad nad aga viipekeeles, sest Kurg on poolkurt ja Põldsamm täiesti kurt. Teiste kolleegidega suhtleb Põldsamm kirja teel ja žestide abil. Kurg saab kuuljate kolleegidega suhelda kõneledes. Noor kondiiter arvas, et temaga suheldes on kolleegid võibolla natuke tähelepanelikumad, kuna nad tahavad veenduda, et vestluspartner on öeldust õigesti aru saanud. 

Torditehasesse sattusid pagar-kondiitrid kutsekooli praktika kaudu. «Kooli lõpetamise ajal sain Gustavist tööpakkumise, mis tegi mind väga õnnelikuks,» ütles Põldsamm. Mõlemad noored naised on erinevates kohtades praktikal olnud, aga kondiitritööstus on nende nii-öelda esimene päris töökoht. 

Toetav kollektiiv

Gustavi üks omanikke Siim Liivamägi meenutas, et noorte oskused jäid kohe praktika alguses silma. Nad olid väga agarad, kiired ja täpsed. Ülemus julges öelda, et võibolla on tüdrukud natukene püüdlikumadki kui teised töötajad. 

Kondiitritööstuses on kõik töötajad kurtidega harjunud ja teised ei saa arugi, et seltskonnas on inimesed, kes ei kuule üldse või kuulevad teistest kehvemini.

Lisaks kahele kondiitrile töötab Gustavis ka kurt nõudepesija, 28-aastane Helina Juvanen, kes suhtleb kolleegidega žestide abil ja telefonisse lauseid toksides. Siiani on nad kolmekesi esimesed ja ainukesed kuulmispuudega töötajad ettevõttes. 

Gustavis on kõik töötajad kurtidega harjunud ja sageli ei saa arugi, et seltskonnas on inimesed, kes ei kuule üldse või kuulevad teistest kehvemini. Katrin Põldsamm ja Monika Kurg kinnitasid, et tunnevad end oma töökohas väga hästi, töökollektiiv on meeldiv ja toetab neid igati. Põldsamm meenutas, et kui tal oli sünnipäev, olid teised kondiitrid viipekeeles ära õppinud, kuidas õnne soovida, ning see oli väga armas. Samuti on ajapikku kolleegid omandanud viipekeeles üksikuid väljendeid. 

Kuna varem pole Gustavis kurte töötajaid olnud, on noored naised loonud Siim Liivamägi sõnul avatud pinna, et edaspidi veelgi rohkem puudega inimestele tööd pakkuda. Liivamägi arvas, et Gustavi tootmisjuht ja peakondiiter vajasid kohanemist isegi rohkem kui kuulmispuudega töötajad, kuna töö laad natukene muutus ja üle tuli vaadata sisekorrareeglid.

Kui midagi saab valmis ja ahi teeb häält, siis kurt töötaja seda ei kuule. Sellest tuleb teisel kolleegil vaegkuuljale näiteks õlale patsutamisega märku anda. «Need on sellised väiksemad reeglid, mis kujunevad välja orgaaniliselt,» rääkis Liivamägi. 

Puue pole takistus

Sotsiaalkindlustusameti selle aasta alguse andmete põhjal on vanuserühmas 16–64 eluaastat puue 62 740 inimesel, nendest töötab 18 791. Töötajatel pole tööandjale kohustust öelda, kas tal on puue või mitte, kui see ei sega töötamist. 

Gustavi kaubamärgi kooke ja torte valmistav OÜ Mattias Cafe on paarisaja töötajaga firma, kellele on puudega inimeste tööle võtmine uus kogemus. Paljudel suurtel ettevõtetel on kogemust rohkem  ja puudega inimeste osakaal töötajate hulgast moodustab märgatava osa.

Üks neid ettevõtteid on 3000 inimesele tööd pakkuv Rimi, kus umbes 10 protsenti töötajaid on puudega. Paarkümmend neist on vaegkuuljad.

Rimi töökeskkonna juht Egne Kurvits ütles, et ettevõttesse tööle asumisel ei ole puue ega vähenenud töövõime takistuseks, kui inimene tahab tööd teha ja sellega toime tuleb.  

Kurvits kinnitas, et puudega inimesed on väga tublid ja lojaalsed töötajad, keda Rimi on rakendanud mitmel ametikohal. Aeg on tema sõnul näidanud, et vaegkuulja saab ideaalselt hakkama kassatööga. Sama tööga tuleb toime ka liikumispuudega töötaja.  

Umbes 2300 töötajaga postiteenuste ettevõttes Omnivas on samuti kümnendik kollektiivist puudega. Peamiselt on need töötajad vaegkuuljaid ja -nägijaid või on neil liikumispuue.

Suurel ettevõttel on võimalus erinevaid töid pakkuda. Nii näiteks saavad puudega inimesed Omnivas kanda laiali kirju ja ajalehti, sisestada andmeid, kleepida etikette või vastata kõnekeskuses telefonile. 

Omniva personali- ja tugiteenuste valdkonna juhi Kadi Tamkõrve sõnul sõltub puudega inimesele töö pakkumine sellest, kui süvenenud on vaegkuulmine või -nägemine. 

«Inimesed on väga erinevad. Võiks ette kujutada, et näiteks kirjakandjal ei saaks olla füüsilist puuet, aga meil on näiteks kirjakandja, kes on ühe käega, ja talle sobib see töö,» rääkis ta. 

Lojaalsed töötajad

Puudega inimese tööle võtmisega saavad Tamkõrve arvates mõlemad pooled väga palju: inimene saab töö ja ettevõte on õnnelik, et neil on tubli ja lojaalne töötaja. Tavaliselt on puudega töötajad tema sõnul pühendunumad, lojaalsemad ja neil on rohkem motivatsiooni töötada. 

Egne Kurvits Rimist ja Siim Liivamägi Gustavist kinnitasid samuti, et puudega töötajate pühendumus on väga suur, nad toovad meeskonda kaasa palju tolerantsust ning veelgi rohkem mõistmist ja üksteisega arvestamist. 

«Mina küll julgustan teisi ettevõtteid. Arvan, et põhiargument ongi see, et need inimesed pingutavad oma töö nimel, hoiavad oma tööst kinni. Nad panustavad ettevõttesse ning nendega pole mitte kunagi ühtegi probleemi,» lausus Liivamägi. 

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto