Raadil asuvast kodust käib Schasmin tööl enamasti jalgsi. Ta nõustus, et liikumine võib tõesti olla tema hea tervise ja rõõmsa meeleolu pant. Kodus ei püsi naine ka vabadel päevadel ja nädalavahetustel. «Käime õega kõigil üritustel, kus vähegi saame,» sõnas ta. Olgu need teatrietendused, kontserdid või muud sorti etteasted. Möödunud nädalavahetusel käis Schasmin näiteks Eesti Rahva Muuseumi uue maja aastapäeval Kukerpillide kontserdil.
Vabal ajal külastab ta lähedal elavat tütart või suhtleb lastelastega. Samuti aitab eakamaid inimesi. Koduloomi tal pole, küll aga meeldib talle lilli kasvatada.
Tervis on hea, tahtmist jätkub ja miks mitte edasi töötada, arutles ta.
Ikka ja jälle jõuab ta jutuga tagasi töö juurde, mis pakub pea alati positiivseid emotsioone. Kõigest ühel korral on ärisse sisse astunud inimene ajanud tal hinge täis. Tema sõnul oli see üks vanem inimene, kes astus sisse ja nõudis, et tema kohvril katki läinud ratas välja vahetataks. «Ütlesin, et me kahjuks ei tee sellist tööd.» Seepeale nähvas tõreda loomuga kunde, et miks naine siis üldse leti taga istub, ja lahkus hüvasti jätmata.
Veidi muret teeb Schasminile aga töö vähenemine. «Nüüd on osturallid ja inimesed ostavad odavaid plastmassist kingi, mida pole mõtet parandada,» leidis ta. Kui kuuekümnendatel töötas tema töökohas kaheksa kingseppa, siis nüüd on neid järele jäänud kaks. Kes teab hea nahkjalatsi väärtust, käib endiselt paranduses, sõnas ta. Abi saab ka purunenud nahkjope, käekoti või kasvõi koera suukorvi korda tegemisel.