Sisukord
Arvamus
Postimees
07.10.2017
Eesti Venelaste uus taktika on droonilennud (7) Paikuse vallavanemale ei piisa 37 779 eurost Jääkarude tähe all Lõputu vaidlus lapse pärast on ummistanud kohtud (11) Välismaa Kahetsusest ei pruugi iseseisvuslastele piisata Teflon Doni proovikivi Kalašnikovi kultuur valmistab Pakistanile peavalu Nobeliga rõhutati tuumaohu suurust Arvamus Risto Berendson: kaameraga zombid (4) Juhtkiri: vanad vaimud on pinnale tõusmas (12) 11. käsk peapiiskopile (31) Panganduse maale viija Ene Pajula veste: mammi loodab, et laste huvid seatakse alati esikohale (4) Kersti Kaljulaid – mõtlev seeneline (10) Peeter Langovitsi tagasivaade: nurgakivi Tallinna Manhattanile Postimees 1899. aastal: kuidas karjääri teha? Õpetlik lugu Prantsusmaalt EKI keelekool: ihu, veri ja sea nina Birute Klaas-Lang: ülikoolide mõte ja eesti keel (6) Martin Mölder: tulevikupoliitika – pessimistlik kompositsioon (226) Kultuur Nädala plaat. Jay-Z politiseerimine Ene Pajula veste: mammi loodab, et laste huvid seatakse alati esikohale (4) Aja auk. Ihamasin EKI keelekool: ihu, veri ja sea nina Sport Tänak jätkab jahti esikohale maailma parimatel asfaltteedel POSTIMEES PORTUGALIS Gibraltar võõrustab Eestit tühermaal, kus sõitnud ka Ott Tänak (8) Karl Kruuda jäi viimasena Hyundai kohast ilma Reim Eesti koondislase vigastusest: midagi väga hullu olla ei tohiks Tarbija Kartulisortide seas valikut jagub AK Vikerkaar loeb. Üksikisiku valikud ja võimalused allakäigu ajastul Raharöövi rakkerühm Hull professor une kallal «Venemaa on suur ja tal on raske muutuda» (41) Oh, sõbrad põdrad (1) Aja auk. Ihamasin Nädala plaat. Jay-Z politiseerimine Peeter Langovitsi tagasivaade: nurgakivi Tallinna Manhattanile Birute Klaas-Lang: ülikoolide mõte ja eesti keel (6) Martin Mölder: tulevikupoliitika – pessimistlik kompositsioon (226) Tehnokraatlik ajastu on lõppenud, Euroopa Liidu kodanikud nõuavad sõnaõigust (5) Arter Neeme Raud: hea, et Ameerikas jänestega kõik korras on (3) Bisletti olümpiastaadion on näinud maailmarekordeid talvel ja suvel Koolipingist kohaliku omavalitsuse volikogu valima Horoskoop Kes on Tom Jonesina tuntud Valter Soosalu? (2) Mehed taastavad hiilgust oma vanal alal Lillkapsa tähetund saabub ahjus «Narcosi» 3. hooaeg – nauditav, aga vähem verine VIDEO! Treeni koos titaga! Virve Sapožnin: olen õnnelik, et selle mehega koos olin Moenädal toob üheksa üllatust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vanad vaimud on pinnale tõusmas

2 min lugemist
Tuumaplahvatus. FOTO: Wikimedia Commons

Nobeli auhindade jagamisest on kujunenud grandioosne show, millest räägib ja kirjutab kogu maailma meedia. Kõrgendatud huviga jälgivad seda maailma suuremad ülikoolid, mille prestiiž sõltub otseselt sellest, kui palju laureaate neil töötab või õppinud on, sellest omakorda sõltuvad nende rahvusvahelised reitingud, aga ka näiteks õppemaksu suurus, mida nad kasseerivad.

Väljaspool tippülikoolide rebimist reitingute, au ning kuulsuse pärast pakub laiemale avalikkusele peale kirjanduspreemia laureaadi traditsiooniliselt huvi ka rahupreemia saaja. Tänavu pälvis selle kõrge tunnustuse Genfis baseeruv ICAN (ingl International Campaign to Abolish Nuclear Weapons; ee Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks), mis on maailmas juhtiv ühiskondlik organisatsioon, mis propageerib tuumarelvastuse täielikku keelustamist rahvusvahelisel tasandil ja püüab tuumariike veenda neist relvadest loobuma. ICANi peamiseks saavutuseks loetakse tänavu 7. juulil ÜROs vastu võetud tuumarelvade keelustamise lepet, mis on maailma riikidele avatud ratifitseerimiseks alates 20. septembrist. ICAN oli selle peamine algataja ning teksti autor.

Tuumarelvade keelustamise suhtes on laias laastus kaks keskset seisukohta. On neid, kes arvavad, et tänu tuumarelvadele on maailm turvalisem, ja neid, kelle arvates on tuumarelvad eksistentsiaalne oht kogu inimkonnale. Esimesed leiavad, et tuumarelvad aitavad rahvusvahelisi suhteid stabiliseerida, teised rõhutavad aga riske ja ohte, mida need endas kätkevad.

ICAN esindab selgelt teist seisukohta, samas kui tuumariikide hulgas domineerib pigem esimene ning tuumarelvades nähakse eelkõige strateegilist abinõu, mis võimaldab ohjeldada võimalike agressorriikide ambitsioone. Tuumariike neist relvadst loobuma veenda ei ole seetõttu kindlasti kergete killast ülesanne.

Praegu tundub maailm liikuvat ICANi püüdlustele vastupidises suunas. Aasta algul teatas Ühendriikide president Donald Trump, et Ameerika peab oma arsenali kasvatama ja modifitseerima, et saada maailma juhtivaks tuumajõuks. Venemaa on aga omakorda hakanud rikkuma 1988. aastast kehtivaid lühi- ja keskmaa rakettide piiranguid, rääkimata Põhja-Koreast, kes on asunud kiirendatud tempos arendama ja katsetama tuumalõhkeseadeldisi ning ballistilisi rakette. Teiste sõnadega kogub maailmas hoogu uus tuumavõidujooks ja ühes sellega kasvab ka tuumakonflikti tõenäosus. Paraku hakkavad tänapäeva poliitikud unustama külma sõja kogemust ning sellega ühes tõusevad taas pinnale vanade aegade vaimud. Seepärast ongi vaja maailmas ICANi-sarnaseid survegruppe, kes sellega vähemalt võidelda üritavad.

Seotud lood
06.10.2017 09.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto