Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (2) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (1) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (2) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (4) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (9) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (9) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (5) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (1) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (1) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (1) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aet Annist: homoseksuaalsus – müüte ja fakte

3 min lugemist
Aet Annist FOTO: Erakogu

Homoseksuaalsuse üle taas lahvatanud vaidluses on esile tõusnud paar müüti, mis tuleks vaidlusest kõrvaldada, et faktid paika saada ja seeläbi edasiminekuks paremat teed otsida, kirjutab antropoloog Aet Annist.

Igas ühiskonnas on terve hulk müüte, mille eesmärk on seletada või korraldada inimeste ühiselu. Üldiselt kipub müütidele püstitatu siiski kipakavõitu välja kukkuma. Majade ja lennukite ehitus ja ühiskondlikud suhted on rajada mõistlikum faktidele ja teadusele .

Loomuvastasuse müüt

Esimene neist on loomuvastasuse argument, mille järgi on tegemist väärastumisega, millele looduses kohta ei saa olla. Mõni aasta tagasi kirjeldas Tuul Sepp Sirbis (6. märtsil 2014) paari näidet looduses esineva homoseksuaalsuse kohta. Dokumenteeritud tõendid homoseksuaalsete aktide levikust on olemas vähemalt 500 loomaliigi kohta. Huvilistel kuluks tutvuda ka bioloog Aldo Poiani (2010) põhjaliku ülevaatega imetajate ja lindude homoseksuaalsuse uuringute tulemuste, ajaloo ja kallutatuse kohta. Poiani toob esile üle 50 teooriate grupi, mis nähtuse levikut seletada püüavad, pakkudes põhjuseid geneetilistest ja endokrinoloogilistest adaptiivsete ehk kohastumuslikeni. Nende hulgas on praeguses vaidluses olulisemad just viimased, mis osutavad, et paradoksaalsel kombel suurendab homoseksuaalsus liigi või grupi ellujäämist.

Järglaste saamine ise pole ainus põhjus, miks mingid käitumismustrid loomade hulgas olemas on. Järglased tuleb ka edukalt suureks – vähemalt suguküpseks – kasvatada. Mida pikem eluiga, seda rohkem järglasi. Mittevälistavad homoseksuaalsed suhted ehk biseksuaalsus toimib osal puhkudel selle ülesande heaks. Seksuaalse orientatsiooni plastilisus ehk paindlikkus – valmisolek homoseksuaalseteks suheteks – aitab näiteks paavianidel oma karjas ellu jääda ja suurendab seega ka paljunemisvõimalust. Makaakide lesbiline käitumine loob vajaliku sotsiaalse stabiilsuse järglastele.

Eksklusiivset homoseksuaalsust esineb loomade seas vähem. Samas on teada, et sotsiaalsete loomade hulgas on järglaste saamine jaotunud ebaühtlaselt. Need, kes «pole avatud järglastele», sh ainult homoseksuaalsete suhetega indiviidid, osutuvad aga olema olulised oma sugulaste grupi paremaks ellujäämiseks, pakkudes igapäevast tuge, aga võttes ka vanemlikke rolle vajadusel üle. Niisiis, argument, et homoseksuaalsus on vale, kuna sellest suhtest otseselt järglasi ei saada, on sellistele teaduslikele faktidele tuginedes täiesti ebaadekvaatne: sel on suur roll nii järglaste saamise võimaluste suurendamises kui ka nende ellujäämise kindlustamises. Seega on homoseksuaalsuse jätkuv esinemine populatsioonis evolutsioonilise loogikaga kooskõlas.

Kultuurideülese põlgusväärsuse müüt

Hästi, kui homoseksuaalsus osutub olevat looduses küllaltki levinud, eks tule siis sellist looduses leiduvat kalduvust hoida ühiskonna äärealadel, et see ei jõuaks traditsioonilisse, talupojamõistuslikult paigas ühiskonda? Ega me moraalivabad loomad ole, et vajame lesbilist seksi järeltulijate ellujäämise kindlustamiseks või kopuleeruvaid isaseid, kes nii on valmis ka teise mehe lapsi üles kasvatama? Ilmselgelt tahavad mõned hälbinud moodsa maailma mandunud esindajad vedada meid ja meie moraali tagasi ahvikarja tasemele?

Faktide jahil selgub siiski, et seegi on vaid müüt. Homoseksuaalsust esineb väga paljudes traditsioonilistes ühiskondades, ja mitte hoiatava, põlgusväärse näitena ebardlusest või loomalikest kirgedest, vaid hoopis normaalse, igapäevase elukorralduse osana või koguni ühiskonnas kõrgeks peetud moraalsete väärtuste peegeldusena. Kuna küti suutlikkust jahisaaki tabada arvatakse mõnes kultuuris nõrgestavat naistega läbikäimine, on neile eelistatud homoseksuaalsed aktid, et kütte mehisena hoida. Melaneesias esineb nn ritualiseeritud homoseksuaalsust: noormees jõuab mehelikkuseni – sh pereloomiseni – vaid selliste riituste kaudu. Just selliseid akte peetakse õigeks, moraalseks viisiks jõuda heteroseksuaalsete suheteni.

Nn kolmanda soo esindajad täiendavad seda pilti seksuaalsest mitmekesisusest ja homoseksuaalsete suhete vastuvõetavusest paljudes ühiskondades. Vähemalt 155 põlisameerika hõimu hulgas levinud «kahehingelised» pole olnud mitte bioloogiliselt kahevahel indiviidid, vaid sotsiaalselt sellise rolli saanud inimesed, kes on ajalooliselt täitnud (ja täidavad osalt tänapäevalgi) mõlema soopoole rolle igapäevases majapidamises ja kel on olnud seksuaalsuhteid omasoolise partneriga. Nii neil kui ka India hidžradel on olnud või on endiselt ka tähtsad ülesanded religioossetes rituaalides.

Kuidas edasi?

Vaielda tasub alati võimalikult täpsetele faktidele tuginedes. Loomuvastasuse ja universaalse kultuurilise põlastusväärsuse argumendid ei kuulu selliste faktide hulka, nii et vaidlused tuleks ehitada üles muudele argumentidele – ideaalis ehk lähtudes tegelikest põhjustest, miks pooldajad või vastased homoseksuaalsust vaenavad või lubatavaks peavad.

Puhtpraktiliselt? Ehk leiab ka siin teadusest abi. Mõned uuringud osutavad, et homoseksuaalsuse tõenäosust võib suurendada seksuaalne segregatsioon ehk poiste ja tüdrukute maast madalast eristamine, olgu mängudes või hiljem koolides või klassides. Kui soovite vähendada homoseksuaalsust, toetage sugudevahelist võrdsust ehk teisiti üteldes sooneutraalsust. Sooneutraalne lasteaed ja võrdõiguslik kasvatus, kus poistel ja tüdrukutel on sarnased huvid, võiks homoseksuaalsusega võitlejatele niisiis üks oluline valdkond olla.

Antropoloogid, nii propagandat ja müüte kui ka nende praktilisi ühiskonnakorralduslikke tagajärgi uurivad teadlased, kinnitavad muidugi, et ka müütide loomises pole midagi loomuvastast, see on iseloomulik igale kultuurile. Küll aga oleks müütide varal võimule kippujaile võimaluse andmine maailmas, kus ka faktid on käeulatuses, mõnevõrra järelemõtlematu samm. Aja jooksul on inimkond nii kosmosest kui ka keskkonnast, inimajust ja seksuaalsest varieeruvusest üha uusi teadmisi saanud. Uusi seadusi luues tundub mõistlik nendest teadmistest lähtuda.

Seotud lood
    19.02.2020 20.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto