Sisukord
Olümpia
Postimees
14.10.2017
Eesti Kuriteosüüdistusega vallajuht vabanes usinalt varast Veronika sai järglase Vürtsijaht läti keeles Elupõlisel õpetajal täitub 70 aastat koos armastatud ajalehega Trammiteel kasvav muru tõmbab autosid magnetina ligi (7) Välismaa Vanaldased juhid hoiavad Jaapanit hirmuhaardes Donaldi nädal Reportaaž: Liikumine Ida-Ukraina vaenupoolte vahel (7) Arvamus Juhtkiri: hääletaja on ära teeninud austuse Malaisia p(r)ohmakas (7) Donaldi nädal Pärtel Piirimäe: mõttelugu ja mõtlev inimene (10) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: lihtne on end avalikult lolliks teha EKI keelekool: ära karda, nimel pole valus! Edasi 1990. aastal: nädalapersoon: Jevgeni Udovik Lauri Hussar: pole kedagi valida? (22) Suur küsitlus: Postimehe kolumnistid hindavad valimiskampaaniat (4) Võlujänesega võidule Kultuur Juurikas. Jüri Ratas ja tulnukad ründavad Aja auk. Cornershop kohtub Allen Ginsbergiga Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: lihtne on end avalikult lolliks teha Rummus testitakse tulevikku EKI keelekool: ära karda, nimel pole valus! Sport Postimehe videod: Tänaku stiilinäited Saaremaa rallilt Kes võtaks Saaremaa ralli korraldamise enda peale? Vaimu treeninud suusahüppaja läheb olümpiale väga kõrgete eesmärkidega Mart Soidro: kellega võiks Paul Kerest praegustest tippudest võrrelda? (1) Surmasuust võitmatuks kuldmedalistiks (1) VIDEO! Kõige kuumaverelisem reketimäng Tallinn Trammiteel kasvav muru tõmbab autosid magnetina ligi (7) Tarbija Tarbija lühiuudised Spetsialistid aitavad valida: millist sülearvutit vajad sina? AK Juurikas. Jüri Ratas ja tulnukad ründavad Vikerkaar loeb. Prohvet Ervin Mees, kes napsas loodusteadlastelt ökoloogia leiutamise au Katse olla Kremlist punasem (11) Ürgema kindakirjade iidne sära Teater teatri vastu – võidab publik Aja auk. Cornershop kohtub Allen Ginsbergiga Rummus testitakse tulevikku Pärtel Piirimäe: mõttelugu ja mõtlev inimene (10) Hullumeelse projekti tunnistajaks: Postimees käis Prantsusmaal paigas, millest võib saada kõige kuumem punkt Universumis (7) Arter Annika Laats - katkine ja puudulik maailmaparandaja (46) K-popi abil Korea ülikooli (1) Tehnoloogiline rõõm Helsingi olümpiastaadion, meile kõige lähemal asuv olümpiamängude peaareen Kuhu minna Horoskoop Moenädala pärlisadu Filmiarvustus «Palju õnne surmapäevaks»: naljakas õudus Moekuninganna kroonitud! VIDEO! Kõige kuumaverelisem reketimäng Seakõrva Ordu õpetab elama Justin Petrone: metsa seenele (3) VALIMISED: oled sa nänninoolija, gruupi või keegi teine? (1) Pannkook vähese vaevaga Nissan tahab, et uus Leaf oleks enamat kui ainult elektriauto. Kuidas nii? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Helsingi olümpiastaadion, meile kõige lähemal asuv olümpiamängude peaareen

3 min lugemist
  • Suurstaadion valmis Helsingis 1938. aastal, aga olümpiatuli loitis alles 1952.a.
Olümpiastaadion on Helsingis näinud korduvalt rahvusvahelisi suurvõistlusi ja leidnud püsiva koha soomlaste südames. FOTO: Reuters / Scanpix

Soomlased on spordis ikka ägedad olnud. Maailma tugevamate spordiriikide esiritta marssisid nad juba kahe ilmasõja vahelisel perioodil, kusjuures mõneks ajaks kerkiti siis kohe tõelisse tippu – oma uskumatu tõusu tähthetkeks kujunenud 1924. aasta Pariisi olümpial saavutati riikide üldises medalitabelis USA järel koguni teine koht!

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lisaks kopsakale medalisaagile hakati õige pea unistama võimalusest tuua olümpiamängud külla Soome lahe põhjakaldale. Ettevalmistusi selleks võeti lausa nii tõsiselt, et arhitektide Yrjö Lindegreni ja Toivo Jäntti kavanditele tuginev tulevane suurstaadion valmis Helsingis juba 1938. aastal, lootuses lähiajal saabuvale mängude korraldusõigusele.

Korraks näis, et poliitilised tõmbetuuled annavadki soomlastele nende šansi. Kaug-Idas süveneva Hiina-Jaapani sõja tõttu oli Jaapani pealinn Tokyo sunnitud loobuma 1940. aasta suveolümpia korraldamisest ja nüüd usaldatigi mängud Helsingile. Soomes – ja nõndasamuti tegelikult lõunanaabrite juures Eestis – võeti uudis vastu rõõmsa entusiasmiga, paraku muutus olukord maailmas aina ärevamaks ja spordile ei leidunud seal enam kohta. Tingituna peagi puhkenud II maailmasõjast jäid 1940. aasta mängud lõpuks üldse pidamata, nagu jäid paari järgneva aasta jooksul ära paljud muudki üritused.

13.10.2017 16.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto