Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.10.2017
Eesti Uuring: Tartus juhib endiselt Reformierakond, sotsid teised, IRL tõuseb Keskerakond lähedal absoluutsele enamusele (3) Sügisvetega sarnastes oludes ühes taktis Eesti vanim seilav purjekas leidis koha Lennusadamas Eesti lühiuudised 13.10 Taavi Rõivas: see on mu elu valusam õppetund Majandus Käsitööõlle buum hakkab läbi saama (1) Tuhat lugu magusas purgis Välismaa Välismaa lühiuudised 13.10.2017 Hispaanlased näitasid rahvuspäeval ühtsust Ukraina sõjatsooni all käib vilgas veinitegu Tillersoniga võistelda soovinud Trump sattus naerualuseks USA lahkub UNESCOst Parthenoni marmor jääb ka Brexiti järel Ühendkuningriiki Arvamus Hannes Luts: parem ühendus lennujaamaga – kas tõesti? (2) Ardo Ojasalu: korruptsioon kui ühiskonna rooste (2) Aarne Mäe: sõnu valimata (1) Juhtkiri: tavaline pidu, tavaline häbi (5) Postimees 1937. aastal: pärle Nõukogude valimisidüllist (1) Avo-Rein Tereping: meie vald Eesti viie õnnelikuma sekka! (2) Andrus Karnau: millest loobute, ettevõtjad? Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Kirjanike Liit 75 Kultuur Moeauhinnad jagatud: Kuldnõela võitis glamuur, Hõbeda kallistav pehmus Sport Espe jätkab siiski Eesti sprindilootuste treenimist Avo Keel: luban vähemalt ühe salmi Läti hümnist selgeks õppida Tänakut ootab hullumeelne päev Tallinn Keskerakond lähedal absoluutsele enamusele (3) Eesti vanim seilav purjekas leidis koha Lennusadamas AK Avo-Rein Tereping: meie vald Eesti viie õnnelikuma sekka! (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Kirjanike Liit 75 Tartu Valimispeod peetakse enamasti kesklinnas Küttearve sunnib sohu jõhvikale (2) Kaasava eelarve võiduprojekt toob Emajõe äärde uued liikumisrajad ja romantilise roositiigi (2) Pildid: lasteaialapsed said uudistada, kuidas käib töö kohalikus juustutööstuses Millal saavad tartlased tasuta ühistranspordi? Kas on õige ehitada raamatukogu kõrvale Vabaduse puiestee äärde parkimismaja? Kuidas saaks Tartu siin oleva tarkuse raha teenima panna? Küsitlus: millised on esimesed muljed uuenenud turuhoonest? Tableti asemel liikumisretsept: sind ootab treener ja treeningrühm Perearst: esimesed liikumisretsepti saajad on olnud rõõmsalt üllatunud Estraadiraadio kuulajail kipub väga kergesti tuju tõusma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Avo-Rein Tereping: meie vald Eesti viie õnnelikuma sekka!

3 min lugemist
Õnnelikkus maakondade kaupa FOTO: Avo-Rein Tereping

Hämmastaval kombel pole ükski lubaja taibanud pakkuda valijatele õnnelikkust. Kindlasti oleks see veel ambitsioonikam ja hoopis sisukam kui pelgalt rikkuse lubamine, kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping.

On arvatud, et kunagi 2007. aastal Ansipi lausutud valimislubadus «Viime Eesti Euroopa viie rikkama riigi sekka» on üks ambitsioonikamaid kogu valimiste ajaloos. Arvatavasti see mingil viisil toimis, tõmbas tähelepanu ja ehk oli selles (tegelikult täitumatus) lubaduses ka oma osake tollases Reformierakonna valimisvõidus. Ega ju valimiseelsed lubajad päriselt isegi usu, et lubadused täituvad, valijad aga peavad kõlavama kõriga lubajat tõeliselt õigeks tegijaks.

Kuid hämmastaval kombel ei ole ükski lubaja taibanud pakkuda valijatele õnnelikkust. Kindlasti oleks see ehk veelgi ambitsioonikam ja tegelikult ka hoopis sisukam kui pelgalt rikkuse lubamine. Muidugi tunnevad rikkamad inimesed end sageli õnnelikumana, kuid mitte alati. Rikkus võib olla vaid üks õnnelikkuse komponent. Rikkad inimesed ei ole alati õnnelikud ja vaesed pole alati vältimatult õnnetud. Ega ju polegi leitud seda ainuõiget ja tõsikindlat õnne valemit, mis sobiks kõigile.

Kuna kohe-kohe on kohalikud valimised, võiks valimisedu tuua näiteks lubadus muuta oma valimispiirkond Eesti kõige õnnelikumaks piirkonnaks (tegelikult sobiks see samahästi mistahes valimisteks). Kõlab ju hästi: lubame viia meie valla Eesti viie õnnelikuma valla sekka!

Kuid kas tulemus oleks ka mõõdetav? Galileo Galilei ütles kunagi «Mõõda, mida on võimalik mõõta, ja tee mõõdetavaks, mis seda veel ei ole…» Ja tõepoolest, õnn ja selle tajumine on tehtudki mõõdetavaks. 19. juulil 2011. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu õnnelikkuse resolutsiooni, milles öeldakse, et kuna riigi SKT ei peegelda adekvaatselt elanike heaolu ja õnnelikkust, siis soovitatakse hakata mõõtma õnnelikkust ja võrdlema riike omavahel ning nende arengut parema ühiskonna suunas selle põhjal.

Tollane peasekretär Ban Ki-moon on öelnud: «Püüd olla õnnelik on inimese pürgimuste tuumaks.» Ühe tuntuma, selle aasta aprillis meie seast lahkunud eesti päritolu psühholoogi, psühhobioloogi ja neuroteadlase Jaak Panksepa järgi on õnne otsimine üks närvisüsteemi peamisi motiive nii inimeste kui rottide puhul.

Tavaliselt arvatakse, et inimesed tunnevad end õnnelikumana linnades, ja kui paluda täpsustada, siis arvab enamik (muidugi mitte kõik), et küllap ikka Tallinnas. Miks siis muidu lahkutakse maapiirkondadest ja kiputakse linna. Sest seal on võimalused ja liigub rohkem raha ja tegevust jätkub ja need muud tuntud põhjendused, sest

«Siin ei ole, pangaautomaati,

on vaid naati, palju naati.

Pole noori, pole ühtki poodi.

Miski pole, linna moodi…» jne.

Ühes Mõttekoja Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute ASi korraldatud küsitluses paluti vastajatel hinnata, kui õnnelikuna nad ennast tunnevad. Küsitleti 825 Eesti elanikku. Selleks kasutati Lyubomirsky ja Lepperi poolt 1999. aastal välja töötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud subjektiivse õnnelikkuse skaalat.

Nagu võiski eeldada, ei ole inimeste subjektiivne õnnelikkuse tajumine hoopiski mitte ühesugune Eesti kõigis piirkondades. Kuid üllatavalt ei olnud kõige õnnelikumad kogunisti mitte tallinlased (vt joonis), vaid hoopis Läänemaa elanikud. Muidugi ei ole erinevused (õnneks) ülisuured, kuid siiski arvestatavad.

Muidugi ei tähenda see, et kõik Läänemaa elanikud on tallinlastest õnnelikumad, kuid ilmselt on seal keskmiselt rohkem neid, kes on pealinlastest õnnelikumad ega kipu suurlinna parematele jahimaadele.

Uuringutulemused ei võimaldanud küll selgitada, mis on maakondade erinevuste põhjus. See vajaks põhjalikumat tööd.

Küllap oli äsja lõppenud haldusreformi teadvustamata eesmärgikski teha Eesti eri piirkondade elanikud õnnelikumaks (miks muidu niisugust vägevat raputamist üldse tasus alustada). Kas ei võikski olla kohalike valimiste võitjate üks eesmärk (kui lubadust enam ei jõua suure plakatiga valmis kujundada) püüda teha oma vald õnnelikumaks? Eriti aga tasuks püüda teha see Tallinnast õnnelikumaks. Näe, Läänemaal on see (seni arusaamatul viisil) õnnestunud. See oleks kasulik kogu Eesti riigile!

Seotud lood
    12.10.2017 14.10.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto