Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartu Hiie kooli tundeline lühilugu

2 min lugemist
Tartu Hiie kool. FOTO: Kristjan Teedema

​Kauaaegse Saue abipastori Vahur Utno (62) meenutusraamat oma koolipõlvest viib meid tagasi poole sajandi tagusesse Tartusse. Jäädvustamist on leidnud peamiselt aastail 1964–1974 praeguse Hiie kooli kolmes asupaigas pulbitsenud koolielu.

Kool tegutses Lille, Päeva ja Hiie (tollal Pöögelmanni) tänava majades. Mõnigi lehekülg aga pakub Tartu kultuuriloole laiematki lisa (nt «Mati Mark – Tartu bussijaama legend» lk 72–74). Lihtsat ja pretensioonitut raamatukest võib esile tõsta eelkõige autori sundimatu jutustajatalendi poolest.

Heal paberil ja rohkete fotodega üllitise napilt sajale leheküljele on mahtunud muljetavaldavalt palju õpilaste ja õpetajate lühiportreid, pikitud rohke faktoloogia ning samas südamlike isiklike mälestuskildudega. Ja muide, vaatamata autori elukutsele pole siin üldse «pastorlikke» manitsusi ja õpetussõnu.

Mõjuv ajaloopilt

Fragmentaarselt hüplevad ja põgusad, ent ometi emotsionaalsed ja vaheldusrikkad meenutused loovad vahest isegi mõjuvama ajastupildi, kui seda suudaks kujuteldav põhjalik ajaloouurimus. Tuleb tunnustada autori objektiivset ja tasakaalukat pilku nii nõukogude aja heledamate kui ka tumedamate külgede, sh värvikate olmedetailide käsitlemisel.

Samas pole siin ju tegemist kaugeltki tavapärase koolieluga. «Meid kõiki iseloomustasid kahjuks ka erinevad tervisevead, mis varasest lapsepõlvest kaasa antud,» ütleb autor (lk 13).

Kooli spetsiifikat ja ühtaegu pisut ka ühiskonna suhtumist puudega inimestesse eri aegadel kajastavad õppeasutuse varasemad nimedki: Tartu kurttummade kool (1941), Tartu kuulmishäiretega laste kool-internaat (1954), Tartu I eriinternaatkool (1968) ja lõpuks Tartu Hiie kool (1996).

Mõningaid ebatäpsusi tuleb meenutustes küll ette, nt pildiallkirjades. Ja kui on juttu tulevasest raamatuautorist Jaak Kärdist («Jaak oli klassi üks julgemaid poisse, kes suhtles klassikaaslastega algusest peale ja paistis silma erilise uljusega» – lk 24), siis polnud tema dekameronliku proosaraamatu pealkiri siiski mitte «Väljamõeldud unenäod», vaid ikka «Valitud unenäod» (1993).

Jääb helge tunne

Aga eks tegijal juhtub. Ja kokku võttes jääb Vahur Utno raamatust vaatamata raskele teemale ja ka mitmele traagilisele episoodile ometi helge tunne. Selle võtab kokku ilus lõpulause emotsioonidest, mis «valdasid kunagisi lapsi, kes olid tulnud Tartusse õppima üle Eestimaa, ning keset maadvõtvat koduigatsust äkki avastasid, et millegi lõpp polnudki midagi muud kui vaid uue algus» (lk 93).

FOTO: Kuvatõmmis

RAAMAT

Vahur Utno, 

«Tartu Hiie kooli kolm koolimaja»

kirjastanud autor, 

Tallinn 2017,

98 lk.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto