Sisukord
Arvamus
Tänane leht
21.10.2017
Eesti Inspektsioon leidis nädalavahetuse reidil ehitusplatsidelt mitmeid rikkumisi Politsei: olukord on hullem, kui kartsime (27) Häälteostjad avastasid e-valimiste võlud (42) Lumeleopardide pidupäev Rakke vallajuhti tänati kopsaka preemiaga Mehed peksid kurikaga, lapsed mängisid kõrval Perling: Sõnad ja teod lähevad tihti lahku (12) Majandus Inspektsioon leidis nädalavahetuse reidil ehitusplatsidelt mitmeid rikkumisi Välismaa Tallinna vaim võib muuta Euroopat Sobtšak lisab valimistele värvi Arvamus Sirje Niitra: kui lähedal on liiga lähedal? (6) Postimees 1935. aastal: jaht peidetud kullale Jõhvis Juhtkiri: vabaduse ründamise eest pannakse türmi (4) Kes juhib Tartut? Eksimatud otsustajad (9) Targem annab järele (1) Glamuuri tumedad varjundid (2) Jaan Undusk: kuidas kirjutada mõttelugu Eesti pinnalt (2) EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel (1) Sergei Metlev: Eesti vabadus võrdselt nii hipsterile kui rahvuslasele (5) Kultuur Igavesti elamise plussid ja miinused Valgevene teater kui reservaadi reformatsioon Voolujooneliseks disainitud uks Euroopasse Nädala plaat. Ideaalne dream-pop Aja auk. Pange nad selle peale plaksutama EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel (1) Sport Tartu elavnes, kuid Kalevilt võitu röövida ei suutnud Ksenija Balta otsib harmooniat Marek Tiits: spordiajakirjanduse omavärav Postimehe video: Kristjan Ilves sihib olümpial kohta 10 seas Võistlus, mis kestab kaheksa ja pool kuud ning teeb maailmale tiiru peale Blogi ja galerii: Beljajeva sai kodusel MK-etapil kolmanda koha Tarbija Üle piiri tuuakse viis korda rohkem sigarette (11) AK Valgevene teater kui reservaadi reformatsioon Igavesti elamise plussid ja miinused Juhan Aru puutetundlik luule Siis, kui on sügavust «Kasulik inimene olla on mulle alati paistnud kaunikesti jõle» Rammus kujutlusvõime Kangelane-viiking on niisiis tagasi (2) Vikerkaar loeb. Bahtin forever Voolujooneliseks disainitud uks Euroopasse Peeter Langovitsi tagasivaade: Esimene põhiseaduslik valitsus astus ametisse Nädala plaat. Ideaalne dream-pop Aja auk. Pange nad selle peale plaksutama Jaan Undusk: kuidas kirjutada mõttelugu Eesti pinnalt (2) Kui raamat kirjutab kirjanikku Palju viina ei millekski (1) Arter Karmi looduse elulised õppetunnid Animafilm «Lumeinimese poeg» toob pisara silmanurka ja naeratuse näole Tudengid hoiavad vormeliehituse traditsiooni au sees Montreali olümpiastaadion – kõige suurema ülekuluga olümpiaareen Horoskoop Neeme Raud Weinsteini ahistamisskandaalist: aeg hüüda «Ohoo!» (3) Godot'd oodates Taavi Rõivase päästmine (5) Kelly Sildaru: Ei mäleta, et mul oleks kunagi hirmu olnud (3) Kui kallis on hobune? Video! Kanna kohe: viis värsket moeideed Kaja Kallas: koolibussivõitlus (2) Restoran teeb juustu Sõiduproov. Suzuki Ignis: iseloomuga üheksakümnendad Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel

2 min lugemist
Sven-Erik Soosaar FOTO: Eesti Keele Instituut

Euroopa Liidu eesistujariigi kodanikena ei pruugi meile meeldegi tulla, et lisaks meiega ühiseid euroopalikke väärtusi jagavatele Euroopa Liidu rahvastele elab Venemaa avarustes veel rahvaid, kellega meil on palju ürgsemad sidemed ja kellega meid lisaks keelele ühendab ka looduslähedane eluviis. Kontaktid erinevate naaberrahvastega on tõuganud meie keeli eri suundades arenema.

Eesti keele sõnavara annab tunnistust ammustest kontaktidest balti ja germaani hõimudega ning hilisemast tihedast läbikäimisest sakslaste, rootslaste, venelaste ja lätlastega. Idapoolsete soomeugrilaste keeltes on suurem vene keele mõju, kuid Volga ääres elavate maride ja udmurtide keeles on ka tugevad turgi mõjud. Eesti keel on oma ehituselt muutunud palju sarnasemaks germaani keeltega ja kaotanud mitmeid soome-ugri keeltele iseloomulikke jooni.

Kadunud on eitusverb (tegusõnaline eitus nagu näiteks soome en 'mina ei', et 'sina ei', emme 'meie ei', mari keeles vastavalt om, ot, ona), omastusliited (nt soome silmä-ni ja mari šindža-m 'minu silm') ja vokaalharmoonia. Siiski on mitmed vormi- ja lauseõpetuse jooned eesti keeles säilinud, nt tagasõnade eelistamine eessõnadele ja rikkalik käänete süsteem. Sõnavaras aga avalduvad meie keele soomeugrilised juured selgelt, sest meie kõige tavalisemad sõnatüved on enamasti soome-ugri päritolu. Omapärane on paariliste kehaosade ja elundite tähistamine – soomeugrilased kasutavad nende puhul ainsust ja paarist ühe kohta öeldakse pool. Eesti keeles on sellest ürgsest keelejoonest säilinud väljendid nagu poole kõrvaga kuulma ja pükse jalga panema.

Väga erinev on ka nende keelte staatus. Kui Eestis tekib terav poleemika paari (küllaltki olulise) ülikooliloengu inglise keeles pidamise üle, siis Venemaa soomeugrilased peavad muretsema selle pärast, et emakeelne algharidus on kadumas ja lapsed ei õpi enam emakeeles lugemagi. Mitte kõigil rahvastel ei ole niimoodi vedanud nagu meil. Eesti keel ei ole kaitstud mitte ainult paberil, vaid seda saab päriselt kasutada nii ülikoolis, pangas kui ka ministeeriumis.

Igal aastal hõimupäevade ajal on meil võimalus näha ja kuulda hõimurahvaste esindajaid – kohata elus inimesi, kes on siia tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale sõitnud ja kes räägivad veel emakeelena meie emakeelele küll sarnaseid, aga siiski nii erinevaid keeli.

Meie rahvaste vahel on mingi ürgne side, mida võid tajuda siis, kui kuuled mari torupilli šüvõri häält või liivi rahvaviisi. Hõimupäevad on hea võimalus teha tutvust meie hõimuvellede ja -õdedega, näha nende tantse ning kuulda nende muusika ja keele kõla.

Seotud lood
20.10.2017 23.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto