Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
18.10.2017
Eesti Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Hinnang valitsuse tööle lõhestab rahvast (9) Abhaasia eesti noored unistavad Eestis õppimisest (6) Majandus Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad streigivad Prisma juhid ambitsioonikast kasvuplaanist: tahame olla need, kes jäävad ellu (1) Välismaa Ülemkogu peegeldab Tallinna simultaani Tuhanded rohingja lapsed otsivad vanemaid Autopomm tappis liiga palju teadnud ajakirjaniku (2) Arvamus Erkki Bahovski: Melania Trump ja Ida-Euroopa stereotüübid (1) Marko Suurmägi: poliitika matemaatika (11) Tuul Sepp: mida on meil õppida bioloogilistelt turgudelt? (4) Juhtkiri: ilm on hukas (1) Virve Sõber: kas ja millist kasu saaksid Eesti elanikud tselluloositehasest? (8) Postimees 1993. aastal: aktsiaseltsi juhatuse esimees... töötu? Karmo Tüür: riigiloome pole läbi (3) Kultuur Marxi ja Coca-Cola lapsed ehk revolutsioonilise kino surnud punkt (1) Kultuuri lühid Sport Buffoni lahutab ajaloolisest saavutusest vaid Rootsi Toyota vahetab. Kas Tänak tuleb? Eesti võrkpallurite edetabel: Täht tipus, aga kes järgnevad? Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla Warriors, Cavaliers või keegi kolmas? Blogi: Chelsea ja Roma pakkusid trilleri, United tänab väravajoonetehnoloogiat Tallinn Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Tartu Video: vastremonditud Tartu turu letid ei kõlba müüjale ega ostjale (15) Noorte loodud uus tööportaal tagab ametisse kandideerijale anonüümsuse (1) Tartu ülikool müüb tarbetuid õppehooneid Kas maasturisõit ikka kahjustab metsa? (3) Vihm kergitab Emajõge kõnniteele aina lähemale Kas häälte lugemise saaks Tartus kiiremaks teha? Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga «Kremli ööbikute» dramaturg Ivar Põllu: me ei kavatse kedagi porri tallata (1) Jarno Laur: Holmi naasmine (1) Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jarno Laur: Holmi naasmine

4 min lugemist
Jarno Laur FOTO: Margus Ansu

Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemuste väljakuulutamine tähistab küll võistluse lõppu, aga tegelikult hoopis ühe suure protsessi algust. 

Tartu taastub enam kui 70 aastat tagasi peetud sõjast. Mitme põlvkonna jaoks ununenud kohanimed – Holm, samanimeline sild ja tänav, mitmed vanad tähthooned, hotellid Ankur ja Bellevue teiste hulgas – on taas meie ajaloolises teadvuses. 

Holmi taastamine pole muidugi omaette eesmärk, vaid seondub laiema sooviga koondada linnakeskusesse olulised teenused ja funktsioonid. Mäletatavasti näeb kesklinna üldplaneering ette riigi omandis olevale maale riigimaja, mis koondab valitsusasutuste kodanikega seotud teenused kesklinna. 

Võidutöö «Emajõgi», mille autorid on OÜ AB Ansambel arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik, sai žürii toetuse ennekõike hea kohatunnetuse ja Emajõe väärtustamise tõttu. Töö sisu: perimetraalne, suhteliselt suurte mahtudega lahendus, kus jõeäärsed majad on madalamad kui Narva maantee poolne hoonestus, tekitab head vaated ka tagumise rea hoonetele.

Narva maantee äärde loob kavand hea linnalise tiheduse. Tähtis on, et jõe ääres säilib Jaapani kirssidega pargiosa, mis on kujunenud tartlaste lemmikpaigaks Holmi pargis. Nii on tajutud kõige suuremaid loodusväärtusi ja päikeselisim pargiosa jääb ka tulevikus pakkuma rohelust ja silmailu. 

Kogu jõeäärne lahendus on sümpaatselt (suur)linlik: välibassein, varikatus ja astmestik muudavad jõekalda pilkupüüdvaks ruumiks, kus saab aktiivselt puhata või ka lihtsalt olla. Jõeäärne väljak haakub seejuures ka kirsiaiaga. 

Töö meeldejäävaim osa on vaieldamatult jõe kohale projekteeritud konsoolvarikatus. Selle idee teostus võib muuta kogu ala linna uueks sümboliks või lisada Holmi nende ikooniliste vaadete hulka, kus seni on raekoda koos suudlevate tudengite skulptuuriga, ülikooli peahoone, toomkiriku varemed või Tigutorn ja Ahhaa keskus.

Võidutöö eelis on kindlasti tema teostatavus. Lähtutud on kinnistu piiridest, mis loob võimaluse hoonestada ala krunthaaval eri etappidel. 

Ometi ei ole võitnud kavand siiski veatu. Ennekõike on probleem selles, et pole arvestatud endise Holmi tänava suunaga. Kavandis on küll (Uus-)Holmi tänav, kuid see lookleb lingtänavana läbi kvartali, algab Narva maanteest ja suubub taas Narva maanteele. Perspektiivset Holmi silda ei ole võidukavandis ette nähtud, ehkki seda on ilmselt võimalik lisada. 

Positiivsena on tajutud üht praegust peamist jalgsikäigu suunda, mistõttu on läbi kvartali viidud diagonaaltänav Kaarsillast riigimaja (Annelinna) poole. 

Selle idee teostus võib muuta kogu ala linna uueks sümboliks või lisada Holmi nende ikooniliste vaadete hulka, kus seni on raekoda koos suudlevate tudengite skulptuuriga, ülikooli peahoone, toomkiriku varemed või Tigutorn ja Ahhaa keskus.

Väljapakutud kasutusotstarbed erinevad üldplaneeringus kavandatust ning võidutööga jätkamise eeltingimus maaomanike poolt oli jääda üldplaneeringu lahenduse juurde selliselt, et Holmi tänava joonest Võidu silla poole jääksid avalikud funktsioonid (riigimaja) ning Raatuse tänava poole ärifunktsioonid. 

Parkimine on kogu kvartali ulatuses kavandatud maa alla, mis võimaldab hoonestust tihendada, kuid liiklusskeem vajab edasi töötamist, sest kogu maa-alune maailm on kavandatud ühe, Narva maantee saarel asuva sissesõiduga. 

Žürii valis võidutöö välja klausliga, et lahendus vajab edasi töötamist ning järgmine aste enne üksikute detailplaneeringute juurde asumist on kogu ala hõlmava tervikliku hoonestuskava koostamine. 

Linnavalitsuse kujutluses tuleb võitnud lahendust korrigeerida selliselt, et taastekiks Holmi tänav. Me ei aja meetri täpsusega taga ajaloolist asukohta, kuid tahame näha reaalset tänavat, sealhulgas ka kinnistute juurdepääse ligikaudu endises suunas.  

Kvartalite hoonestus on kavandis siiski veel liiga vabaplaneeringuline, soovitame seda tihendada, et joonistuksid selgemalt välja vanalinnale omased perimet­raalsed kvartalid. See tähendab muu hulgas ka selge hoonestusjoone loomist Emajõe äärde. 

Soovime, et jõge nähtaks samasuguse tänavana nagu Narva maanteed ja kujundataks hoonestust ka vastavalt. Hea näide on peatselt kerkima hakkav Tartu ülikooli Delta hoone, kus ühtviisi prominentselt on kujundatud Narva maantee, Vene tänava ja Emajõe poole jääv fassaad. 

Loomulikult tuleb kvartalite vahel selgelt määratleda ja säilitada Jaapani kirsipuudega park ning alleestruktuurid tänavate ääres. 

Linn soovib, et hoonestuskava jätaks võimaluse rajada kesklinna üldplaneeringuga kavandatud Holmi silla. Silla idee teoks tegemine ei pruugi olla lähiaja plaanides, ent kogu kvartali ellu ärkamine koos Fortuuna kvartalite arenguga võib tuua vajaduse anda kergliiklejaile (või trammile?) veel üks jõeületuse võimalus.

Ma olen väga ettevaatlik soovitustega muuta krundistruktuuri, sest praktilistel põhjustel võib see topata kogu arengu. Teeme siiski ettepaneku kaaluda eraomanike kruntide nihutamist Raatuse tänava või Narva maantee ehitusjoonele või vastavate juurdelõigete tegemist nende kinnistutele. 

Siiski peab olema võimalik kogu ala arendada ka praegustele kinnistupiiridele tuginedes ja nii peaksid krundistruktuuri muutmise ettepanekud olema pigem lisavõimalus, mitte põhistsenaarium. 

Igal juhul on piirkonna arengu käivitamiseks tähtis, et riik müüks need kinnistute osad, mis ei jää planeeringu järgi ühiskondliku funktsiooniga maadeks – ehk krundid Raatuse tänava ääres – eraomanikele. Hoonestus Raatuse tänava või Narva maantee ääres looks esimeses etapis juba linnaliselt toimiva ruumi. 

Viimane soovitus on muuta konsoolvarikatuse asukohta nii, et see toetuks ideaalis kahele sama omaniku hoonele, olgu selleks siis riigimaja korpused või hoopis eraomanduses olev ärihoone. 

Holmi naasmine tähistab laiemat protsessi, mis oma õige hoo on saanud sisse kesklinna üldplaneeringuga. Mäletatavasti oli selle planeeringu eesmärk pöörata ümber kesklinna tühjenemine ja väljasuremine. 

Meenutan, et kümnend tagasi sõnastasime just kesklinna väljasuremise Tartu üheks peamiseks ohuks, sest ärid, ülikool, riigiasutused, elamised kolisid (kesk)linnast välja. 

Nüüd on ülikool teinud otsuse rajada IT-keskus kesklinna, paljud uue majanduse ettevõtted tegutsevad ja laienevad siin, valmis on saanud Lydia hotell ja Kvartal, mitmed kaunid büroo- ja eluhooned. Näeme üha julgemaid investeerimisotsuseid ja üha kvaliteetsemat avalikku ruumi. 

Kesklinna üldplaneeringus oli välja toodud seitse ala, mille arendamiseks on vaja planeeringu- või arhitektuurivõistlust. Viies asukohas on tegevus väga konkreetne: Delta hoone ehitus on peatselt algamas, Uueturu pargi kujundamiseks on arhitektuurivõistluse tööd žürii ette jõudnud, Holmil arendame võidutöö hoonestuskavaks, juba on välja kuulutatud ka Sadama kvartali kaheetapiline planeeringuvõistlus, mille tulemused jõuavad avalikkuse ette aasta lõpus, ning keskkatlamaja piirkonna selged visioonid jõuavad arhitektuurivõistluseni veel sel kuul.

Sedamoodi saab kesklinna üldplaneering tasapisi teostatud. Linnasüdame arengut jälgides on selge, et kesklinna kohutanud hääbumine ja tühjenemine on saanud adekvaatset ravi üldplaneeringuga avatud võimaluste kaudu. 

Seotud lood
17.10.2017 19.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto