Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
18.10.2017
Eesti Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Hinnang valitsuse tööle lõhestab rahvast (9) Abhaasia eesti noored unistavad Eestis õppimisest (6) Majandus Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad streigivad Prisma juhid ambitsioonikast kasvuplaanist: tahame olla need, kes jäävad ellu (1) Välismaa Ülemkogu peegeldab Tallinna simultaani Tuhanded rohingja lapsed otsivad vanemaid Autopomm tappis liiga palju teadnud ajakirjaniku (2) Arvamus Erkki Bahovski: Melania Trump ja Ida-Euroopa stereotüübid (1) Marko Suurmägi: poliitika matemaatika (11) Tuul Sepp: mida on meil õppida bioloogilistelt turgudelt? (4) Juhtkiri: ilm on hukas (1) Virve Sõber: kas ja millist kasu saaksid Eesti elanikud tselluloositehasest? (8) Postimees 1993. aastal: aktsiaseltsi juhatuse esimees... töötu? Karmo Tüür: riigiloome pole läbi (3) Kultuur Marxi ja Coca-Cola lapsed ehk revolutsioonilise kino surnud punkt (1) Kultuuri lühid Sport Buffoni lahutab ajaloolisest saavutusest vaid Rootsi Toyota vahetab. Kas Tänak tuleb? Eesti võrkpallurite edetabel: Täht tipus, aga kes järgnevad? Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla Warriors, Cavaliers või keegi kolmas? Blogi: Chelsea ja Roma pakkusid trilleri, United tänab väravajoonetehnoloogiat Tallinn Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Tartu Video: vastremonditud Tartu turu letid ei kõlba müüjale ega ostjale (15) Noorte loodud uus tööportaal tagab ametisse kandideerijale anonüümsuse (1) Tartu ülikool müüb tarbetuid õppehooneid Kas maasturisõit ikka kahjustab metsa? (3) Vihm kergitab Emajõge kõnniteele aina lähemale Kas häälte lugemise saaks Tartus kiiremaks teha? Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga «Kremli ööbikute» dramaturg Ivar Põllu: me ei kavatse kedagi porri tallata (1) Jarno Laur: Holmi naasmine (1) Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao

2 min lugemist
FOTO: Margus Ansu

Valimiste eel Tartu Postimehele antud erakondade kommentaarides raamatukogu uue maja ehitamise kohta oli paar asja, mis siiski – pärast kõiki aastaid ja tühjaläinud lootusi – kutsuvad esile peaaegu refleksiivse vastamisvajaduse.

Esimese asjana peab nimetama, et tarvidus raamatukogu kui koha, kui avaliku, kõigile kättesaadava ruumi järele ei kao kuhugi. Inimesed muutuvad, raamatud muutuvad, luge­misharjumused muutuvad, aga vajadus, kui soovite, sund tutvuda maailmaga, käia inimeste hulgas, lugusid rääkida ja neid lugeda, õppida, ei kao kuhugi. Ja raamatukogu, mille olemise alus on peaaegu evangelistlik – tulgu kõik, kes tahavad ja kel vähegi asja on, tehku, mis neile meeldib, lugegu seda, mis huvitab – täidab seda vajadust.

Järgmisena ettekujutus, et ülikooli raamatukogus võiks mingi surimuriga tekitada ressursi, mis pakub tõhusat avaliku ja laenuraamatukogu teenust – see lihtsalt ei ole nii, ei ole kunagi kuskil olnud. Üliõpilastega raamatukogus on nagu autodega liikluses. Nad täidavad kogu neile antud ruumi ja alati jääb puudugi.

Eestis ei ole õieti pargi kasutamise kultuuri ja sellepärast on raske ette kujutada, et park saab parem, kui luua viise ja vahendeid tema aktiivseks kasutamiseks. Ja mis tekitaks parema kasutuse kui raamatukogu ja pargi sümbioos.

Suure vaevaga loodud ühises teenindusruumis või ühisvõrgustikus jääks meie lugeja 90 protsendi ulatuses võõraslapseks, kelle olemasolu talutakse ja keda kokkulepitud piirides ka teenindatakse, aga jõud ja tahe läheb mujale.

Muuseumiga ühishoonel on kahtlemata oma probleemid, aga ikkagi hoopis midagi muud. Siin ei hakka üks teist ära sööma, nad saavad olla kõrvuti ja teineteist täiendada.

Ja ka kohast: vana kaubahoovi krunt on alati olnud nii raamatukoguhoidjate ja muuseumitöötajate kui ka arhitektide ja linnaplaneerijate esimene valik. See on Tartu süda, fookus või kuidas iganes seda nimetada. 

Me planeerime avalikku ruumi, kus käib päevas neli-viis tuhat inimest ja  korraldatakse aastas tuhatkond üritust ja seda aastate kaupa. Ei ole ühtegi head põhjust, miks see peaks kuskil mujal olema.

Eestis pole õieti pargi kasutamise kultuuri ja sellepärast on raske ette kujutada, et park saab parem, kui luua viise ja vahendeid tema aktiivseks kasutamiseks. Ja mis tekitaks parema kasutuse kui raamatukogu ja pargi sümbioos.

Me ei kõnele ju kinnisest hoonest, kuhu pääseb ükshaaval meetrilaiuse pöördukse kaudu. Pigem ootaks arhitektilt kogu pargipoolse fassaadi avamist ja sujuvat kokkusulamist.

Selge, kõigi unistuste elluviimiseks ei jätku kunagi raha, aga eriti rumal oleks tõdeda, et ei jätkunud julgust, fantaasiat, tahtmist ega otsustavust.

Seotud lood
17.10.2017 19.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto