Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
18.10.2017
Eesti Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Hinnang valitsuse tööle lõhestab rahvast (9) Abhaasia eesti noored unistavad Eestis õppimisest (6) Majandus Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad streigivad Prisma juhid ambitsioonikast kasvuplaanist: tahame olla need, kes jäävad ellu (1) Välismaa Ülemkogu peegeldab Tallinna simultaani Tuhanded rohingja lapsed otsivad vanemaid Autopomm tappis liiga palju teadnud ajakirjaniku (2) Arvamus Erkki Bahovski: Melania Trump ja Ida-Euroopa stereotüübid (1) Marko Suurmägi: poliitika matemaatika (11) Tuul Sepp: mida on meil õppida bioloogilistelt turgudelt? (4) Juhtkiri: ilm on hukas (1) Virve Sõber: kas ja millist kasu saaksid Eesti elanikud tselluloositehasest? (8) Postimees 1993. aastal: aktsiaseltsi juhatuse esimees... töötu? Karmo Tüür: riigiloome pole läbi (3) Kultuur Marxi ja Coca-Cola lapsed ehk revolutsioonilise kino surnud punkt (1) Kultuuri lühid Sport Buffoni lahutab ajaloolisest saavutusest vaid Rootsi Toyota vahetab. Kas Tänak tuleb? Eesti võrkpallurite edetabel: Täht tipus, aga kes järgnevad? Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla Warriors, Cavaliers või keegi kolmas? Blogi: Chelsea ja Roma pakkusid trilleri, United tänab väravajoonetehnoloogiat Tallinn Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Tartu Video: vastremonditud Tartu turu letid ei kõlba müüjale ega ostjale (15) Noorte loodud uus tööportaal tagab ametisse kandideerijale anonüümsuse (1) Tartu ülikool müüb tarbetuid õppehooneid Kas maasturisõit ikka kahjustab metsa? (3) Vihm kergitab Emajõge kõnniteele aina lähemale Kas häälte lugemise saaks Tartus kiiremaks teha? Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga «Kremli ööbikute» dramaturg Ivar Põllu: me ei kavatse kedagi porri tallata (1) Jarno Laur: Holmi naasmine (1) Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Kremli ööbikute» dramaturg Ivar Põllu: me ei kavatse kedagi porri tallata

2 min lugemist
Tartu Uus Teater eesotsas loomingulise juhi Ivar Põlluga (tagareas paremalt kolmas) käis Narvas Joala tänavas tutvumas «Kremli ööbikute» etenduspaigaga. FOTO: Gabriela Liivamägi

Tartu Uus Teater teeb ettevalmistusi, et tuua Narvas Kreenholmi manufaktuuris vaatajate ette «Kremli ööbikud», mille keskmes on Jaak Joala saatus. Laulja fännid on elevil, kuid mõnigi neist pelgab, et tükist kujuneb mõnitus. Küsimustele vastab lavastuse dramaturg ehk teksti kirjutaja ja teatri loominguline juht Ivar Põllu.

Kuuldavasti on näidendi kirjutamine veel üsna algusjärgus ja valmib lõplikult alles kevadeks. Kas vastab tõele?

Jah, kogume veel materjali, vestleme inimestega ning kuulame maad ja muusikat.

Tartu Uue Teatri pressiteates oli kirjas, et lavastus räägib «NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ja selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest» ning et ühtlasi on see «üldistus tervest plejaadist Eesti muusikutest, omamoodi kremli ööbikutest, kes nõukoguliku meelelahutustööstuse masinavärki töös hoidsid ja kuulsust nautisid». Ega ometi näiteks Tõnis Mägi ja Ivo Linna solvu lavastust vaadates?

Ma arvan, et Mägi ja Linna on nii suured isiksused, et nemad sellise asja peale ei solvu, mida iganes me ka teeksime. Ma ei usu, et solvuks ka Joala ise. Me ei kavatse kedagi porri tallata ega kellelgi pükse alla tõmmata. Küll aga näitame vapustava muusika sees ja ümber nõukogudeaegse muusikatööstuse telgitaguseid ja toimimismehhanisme. Jaak Joala oli staar, samamoodi oli ta ka produkt ja ohver.

Kui suur võimalus on suunata praegu näidendi kirjutaja mõttelendu, et tulemus oleks näiteks Jaak Joala fännidele vastuvõetav? Olen lugenud nende veebisuhtlusest lootust, et tuleb «realistlik lugu Jaagu elust», ja näiteks ka pelgliku ärevuse märgina repliiki, et «juba pealkiri mõjub mõnitavalt».

Kuna see pole mitte Joala fänniklubi tellimustöö, vaid iseseisev kunstiteos, siis me juhiseid pimesi järgida ei võta. See oleks ka võimatu, sest niipalju kui olen ise tutvunud keskusteluga, on arvamusi sama palju kui inimesi. Me teeme oma valikud ja vastutame nende eest. Aga oleme iga idee ja mõttelõnga eest tänulikud, kui neid meiega jagatakse. 

Mõnigi fänn on kahelnud, kas Märt Avandi ikkagi saab Jaak Joala kehastamisega hakkama. Kuidas hajutada selliseid kahtlusi?

Tuleb tulla vaatama, kuidas me seda lahendame. 

Milliseid juhtnööre on näidendi kirjutaja andnud Robert Annusele kui «Kremli ööbikute» lavastajale?

Me ei anna praegu teineteisele juhtnööre, vaid kogume ideid ja fakte, võimalusi ja variante vastamisi põrgatades. Palju mängib kaasa ka koht, suur tehas kahe maailma vahel, selle kaudu ka kunstnikud Ott Kangur ja Kristiina Põllu.

Lavastuses mängib Robert Linna ansambel Lexsoul Dancemashine. Miks ei võinuks mängida ansambli Radar muusikud kui Jaak Joala kunagised saatjad?

Joala ansamblis mängisid alati noored andekad muusikud, aga mitte juba küpses eas kuulsused-profid. Nii et kogu austuse ja imetluse juures Radari originaalliikmete vastu kutsus Robert lavastusse nimekaimu ansambli. Asi on energias.

Kellega on Tartu Uus Teater suhelnud, et saada endale mängukohaks Kreenholmi manufaktuuri mahajäetud hoone Eesti ja Venemaa piiril Narva jõe saarel Joala tänaval? Kas on tulnud asju ajada ka Venemaa piirivalvuritega?

Suhtleme Kreenholmi manufaktuuri kinnisvara omaniku ja arendaja Narva Gate’iga. Vene piirivalvega pole suhelnud. Aga oleme üle jõe lehvitanud küll. Valvurid vastu ei lehvitanud, ainult vaatasid.

Tartu Uus Teater tegi Narvas video, mida saab vaadata siit.

Seotud lood
17.10.2017 19.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto