Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (1) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Koroona koduõuel Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv Andrus Karnau: kingitus Tallinkile Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga

2 min lugemist
Tartu ülikooli arheoloogidel Jaak Veskel (vasakul) ja Martin Malvel jagub hauakambris tööd selle nädala lõpuni. Malve peab hea seisma selle eest, et kõik sinivereliste luud saaks nagu kord ja kohus kokku kogutud. FOTO: Sille Annuk

Kui 1794. aastal surnud Tartu raehärra Jacob Friedrich Teller teadnuks, millises keskkonnas tema maised jäänused kahesaja aasta pärast puhkama peavad, keeranuks ta aegsasti hauas ringi. Aegsasti selle pärast, et aegade jooksul on ligi kaheksa meetri sügavuses hauakambris lebavad Telleri ja tema lähikondlaste luud kattunud kõiksugu sodiga, mistõttu viimastel aastakümnetel poleks ümber pööramiseks enam lihtsalt ruumi jagunud.

Ent peagi krüpti nukker seisukord muutub. Tartu linna asutus Kalmistu on koostöös muinsuskaitseametiga võtnud Raadi kalmistu peavärava läheduses paikneva Telleri kabeli korrastamise viimastel aastatel jõuliselt käsile: esmalt taastati kabeli katus ja karniisid, nüüd on jõutud sisetööde juurde. Sisetööde esimene etapp tähendabki hauakambri puhastamist.

Kardaanist kondoomideni

Krüptis toimetavad Tartu ülikooli arheoloogid osteoloog Martin Malve juhtimisel, lisaks on ametis paar kalmistu töötajat. Esmaspäeval Tellerite rahupaika väisates hakkas esmalt silma rohke lauamaterjal, mis oli paigutatud kabeli seinte äärde. «Kirstulauad,» kõlas Malve napp selgitus. Laudade vahelt paistis ka üks sinine väikelapse puusärk.

Siin oli kõvasti vanu surnuaiapinke, samuti klaasikilde, konservikarpe, kardaanifragmente ja muud sodi, rääkis Martin Malve.

Hauakambris osutas Martin Malve esmalt krüpti mõlemal pool paiknevatele roostes raudrelssidele. Nende peale paigutatigi sargad kadunukeste maiste jäänustega, kuid ajapikku kirstud lagunesid ning kukkusid hauakambri põrandale. Sinna need ka jäid, ning et nõukogude ajal kasutati kabelit kolalaona, mille uks lukku ei käinud, kattusid sinivereliste luud aastate jooksul paarimeetrise «kultuurikihiga». 

«Siin oli kõvasti vanu surnuaiapinke, samuti klaasikilde, konservikarpe, kardaanifragmente ja muud sodi,» rääkis Malve. 

Ta täpsustas, et krüpt on välja andnud ka ühe koera luustiku, rohkelt kondoome ning bingoloto pileteid. Ühe põnevaima leiuna tõi Malve aga välja pudelikirja ilmselt 1930. aastate lõpust või 1940. aastate algusest, mis sisaldas kaht fotot. Need saadetakse edasiseks uurimiseks filmiarhiivi.

Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, et nagu kord ja kohus saaks välja puhastatud Tellerite ning 19. sajandil hauakambrisse maetud raehärra Henningi ja tema perekonnaliikmete maised jäänused. 

Krüptist on praeguseks leitud 15–20 inimese luid. Skeletid lebavad põrandal segipaisatult, kuid kolme täiskasvanu ja ühe imiku luustikud on säilinud enam-vähem terviklikul kujul.

Edasisteks uuringuteks (sugu, vanus, võimalikud patoloogiad) viiakse luustikud ülikooli, kuid kui kalmistu kabeli sisetöödega ühele poole saab, maetakse luud tagasi krüpti. Sinna pannakse tagasi ka kirstulauad ning võimalik, et välja tulnud riidedki, mis on nagu puitki üllatavalt hästi säilinud.

Konserveerimise ootuses

Telleri kabeli välisvaade. FOTO: Sille Annuk

«See on kultuurilooliselt tohutult informatiivne materjal, sest muuseumide kogudes on tolle aja riietest vaid fragmente, samal ajal kui siit oleme leidnud terveid kleite ning ühe naise juurest ka kuldkõrvarõnga. Kuid praegu on raha vaid välitöödeks ja luude uurimiseks, konserveerimiseks aga mitte,» nentis Martin Malve.

Ta lisas, et nii kaevataksegi teadmisega, et välja tulevad tekstiilid on hävimisohus, ning need paigutatakse ülikoolis esialgu külmkappi, kuid mis neist edasi saab, pole paraku selge. 

«Siit välja tulev riidekogum on väga erakordne, nii et ehk ikka konserveerimiseks rahastus leitakse,» avaldas Malve lootust.

Tartu Kalmistu juhataja Enn Veenpere tõdes, et konserveerimisse nemad panustada ei saa, selle raha peaks leidma muuseum, kuhu leiud hoiule lähevad. Kalmistu prioriteet on kabeli sisetööd, koostöös muinsuskaitseametiga loodetakse vajalik raha leida järgmisel aastal.

«Eelkõige on tarvis ette võtta krohvi taastamine, sest vahepeal jooksis katus läbi ja krohv on osaliselt pudenenud. Samuti vajab remonti kabeli tellispõrand ning hauakambri peale tuleb teha korralik luuk,» loetles Veenpere kavas olevaid töid.

Väikelapse kirst oli nii heas seisus, et säilinud oli isegi selle sinine värv. FOTO: Sille Annuk
Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto