N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla

Andres Sõber
, korvpallitreener
Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aivar Kuusmaa on Serbia koolkonna treener ja meeskonnavaimult ei saa keegi Eestis Raplale vastu, usub korvpallitreener Andres Sõber.
Aivar Kuusmaa on Serbia koolkonna treener ja meeskonnavaimult ei saa keegi Eestis Raplale vastu, usub korvpallitreener Andres Sõber. Foto: Tairo Lutter

Eesti meistrivõistlused on alanud. Cramo on nii, nagu ta on, ehk normaalne. Rapla on üllatavalt kõva, võib-olla kõvemgi kui mullu ja võib sel hooajal teha superüllatuse. Tartu puhul oli juba eelmängude põhjal teada, et neil on verevahetus ja nad pole eriti tugevad, mida on näidanud ka esimesed mängud.

Aga mis puutub konkreetselt Kalevisse, siis eurosari on neil nüüd läbi ja ka koduliigas pole nad kuigi veenvalt mänginud. Eks selles meeskonnas käi veel üks suur otsimine: kuidas omad eesti poisid paremini mängima panna. Välismaalastest läks üks minema ja teised ei tundu kõige teravamad pliiatsid. Kui mehel on nõrgem hääl, siis ei saa teda panna laulma nagu Georg Ots. Varrak peab oma rida ikkagi edasi ajama ja kui ta hakkab satsis valjemat häält tegema, keeravad poisid võib-olla üldse selja.

Koju tulnud Kristjan Kanguri puhul on asi säramisest kaugel. Ma ei tea, kuidas Kalevis mehi mängitatakse, ja tihtipeale see mõjutab, aga praegu on tema etteasted sellised, mida ei osanud oodata. Peaksid olema kõvemad. Nagu ta ise on märkinud, võtab sisseelamine aega, aga eks tal olid Itaalias kaaslasteks ikka kõvemad poisid, tema jäi rollimängijaks. Kalevis oodatakse temalt enamat, mis võib-olla esialgu häirib, aga küll kogenud mees end leiab ja sisse sulandub.

Kalevi graafik on tihe. Kaks esimest Ühisliiga vastast, Kuban ja Kaasan, kuuluvad ikka liiga kõrgemasse otsa, nelja parema hulka. Järgmise nädala mängud Permiga kodus ja Saratoviga võõrsil on tõehetked – selliseid meeskond peab suutma hammustada, eriti kodus. Kui nüüd nendega hakkama ei saada, tuleb jälle kuskil tabeli allotsas hulpida. Kui kõik mehed end kokku võtavad ja maksimaalselt pingutavad, siis on mängu küll! Näiteks mängus Unicsiga puudus hasart, mis ei sõltu üldse kokkumängust. Meestel on vaja pead puhtaks saada ja panna nad ühise asja nimelt tegutsema.

Ma arvan, et koduliigas hakkab Kalev lõpuks Raplaga kullale mängima. Algul tundus, et Aivar Kuusmaal läksid ära väga head mehed – Paasoja, Suarez, Bratož, van der Mars –, aga tänavu on neil valik täielikult õnnestunud. Gert Dorbek tuli juurde ning tundub, et meeskonnavaim on veelgi kõvemaks muutunud, ja sellega ületavad nad Eestis praegu kõiki. Ja kui rääkida kõvemat häält tegevatest treeneritest, siis Aivar on Serbia koolkonna vend – oma arvamust ta kellelegi ütlemata ei jäta. Vana paneb raudselt kõik paika. Tõsi, vahel on ta sellega näppu lõiganud, aga kui asjad jooksma hakkavad, võivad nad jõuda väga kaugele.

Eks teised punnitavad Raplale vastu. Kui Tartusse ja Cramosse suhtutakse mingi respektiga, et need on kaks suurt, siis Raplale hakatakse veel kõvasti vastu ja mingil hetkel võib-olla näpistatakse ära ka. Aga Rapla ei tohiks väiksematega mängides väga eksida ja tuleks ise põhiturniiril teine või esimene koht ära võtta. Kui me kunagi Tarvaga mängisime, tulime ka põhiturniiril teiseks. Tundub, et Kalev ei ole nii kõva, kui oli mullu, kuigi on ühtlasem, ja Tartust pole mõtet rääkidagi. Raplal on kõvad šansid.

Aga mängima on hakatud ka kaugemal. Euroliigas olen ma juba mõnda mängu jälginud ja noh … Euroliigast lähevad paremad mehed kogu aeg minema. Vanasti nii ei olnud, sest eurooplasi väga NBAsse ei võetud, aga tundub, et ookeani taga hakkab väga kõvasid mehi vähemaks jääma ja Euroopa tipud suunduvad üha sinna. Aga Madridi Realis, Olympiakoses ja mujal, ega seal uut verd pole peale tulemas ja vanad mehed hakkavad vaikselt väsima. Ma ei arva, et tase on otseselt kehvemaks läinud, aga no ei tundu see liiga tänavu nii kõva kui varem. Aga huvitav on ikka ja põnev vaadata.

NBAst pole muidugi mõtet rääkidagi – sinna koonduvad maailma parimad mängijad ja kõik ühtlustab kogu aeg. Okei, Golden State Warriors on muidugi omaette klass, koos Steve Kerriga, kes on minu arvates hetkel maailma parim korvpallitreener, aga teised meeskonnad on kõik tasemelt ühtlustunud. Mine sa tea, kust midagi tulla võib.

Mulle on üldse kogu elu meeldinud avatud mäng: kiirelt pall üle, viskad peale, lähed lauda. Kui meil siin on aastaid mängitud seda positsioonimängu, siis minu meelest on see Eesti korvpalli üks suur võimalus, et kui me ei vaata noorte puhul võite-kaotusi, vaid laseme neil vabalt mängida, siis arenevad ka meil tõelised talendid. USAs on ikka seda hea näha. Ma olen kontrollmänge jälginud ja seda on puhas rõõm vaadata, milliseid asju seal tehakse. Seis seisuks, võit võiduks, aga see kutsub vaatama. 

Märksõnad
Tagasi üles