K, 18.05.2022

Kangelane-viiking on niisiis tagasi

Marika Mägi
, Tallinna Ülikooli arheoloogiaprofessor
Kangelane-viiking on niisiis tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Viikingiaja populaarsusele Eestis on kaasa aidanud 1997. aastal alguse saanud taaskehastajate liikumine. Pildil hetk Käsmus 2006. aastal peetud turniirilt.
Viikingiaja populaarsusele Eestis on kaasa aidanud 1997. aastal alguse saanud taaskehastajate liikumine. Pildil hetk Käsmus 2006. aastal peetud turniirilt. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kuigi meie eelistame arvata, et olime viikingiajal Läänemere isandad, leiavad muu maailma uurijad enamasti, et Eestis pole sellest ajast isegi piisavalt arheoloogilist materjali, kirjutab Tallinna Ülikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi. Selle ettekujutuse muutmiseks ei piisa soovmõtlemisest, vaid viikingiaega uurides on vaja kasutada Skandinaavia loogikat.

Eestlaste ajalootajuga on kummalised lood. Kui ikka on kange tahtmine masendusse sattuda, loe mõnda lõiku ametlikust Eesti ajaloost, nagu üks rootslasest kolleeg kunagi naljatamisi osutas. Ükskõik mis ajastusse vaatad, ainult häda ja viletsus. 700-aastane orjaaeg, mahajäämus naabritest, ah-mis-meie-nüüd – teised olid ju kõik paremad.

Kuni mingi müstilise hetkeni, mil eestlane selja sirgu lõi ja ühtäkki regiooni tegusaimaks rahvaks sai. No lätlastest kindlasti edukamaks, venelastest rääkimata. Pole ainult päris selge, millal see tähelepanuväärne pöördemoment aset leidis.

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Tarbija
Elustiil
Tagasi üles