Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.10.2017
Eesti Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Hinnang valitsuse tööle lõhestab rahvast (9) Abhaasia eesti noored unistavad Eestis õppimisest (6) Majandus Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad streigivad Prisma juhid ambitsioonikast kasvuplaanist: tahame olla need, kes jäävad ellu (1) Välismaa Ülemkogu peegeldab Tallinna simultaani Tuhanded rohingja lapsed otsivad vanemaid Autopomm tappis liiga palju teadnud ajakirjaniku (2) Arvamus Erkki Bahovski: Melania Trump ja Ida-Euroopa stereotüübid (1) Marko Suurmägi: poliitika matemaatika (11) Tuul Sepp: mida on meil õppida bioloogilistelt turgudelt? (4) Juhtkiri: ilm on hukas (1) Virve Sõber: kas ja millist kasu saaksid Eesti elanikud tselluloositehasest? (8) Postimees 1993. aastal: aktsiaseltsi juhatuse esimees... töötu? Karmo Tüür: riigiloome pole läbi (3) Kultuur Marxi ja Coca-Cola lapsed ehk revolutsioonilise kino surnud punkt (1) Kultuuri lühid Sport Buffoni lahutab ajaloolisest saavutusest vaid Rootsi Toyota vahetab. Kas Tänak tuleb? Eesti võrkpallurite edetabel: Täht tipus, aga kes järgnevad? Andres Sõbra korvpallikommentaar: Rapla jääb kodus võitmatuks ja võib põhiturniiril esimeseks tulla Warriors, Cavaliers või keegi kolmas? Blogi: Chelsea ja Roma pakkusid trilleri, United tänab väravajoonetehnoloogiat Tallinn Euroopa muinsuskaitse loodab Patarei päästmisel Eesti valitsusele Tartu Video: vastremonditud Tartu turu letid ei kõlba müüjale ega ostjale (15) Noorte loodud uus tööportaal tagab ametisse kandideerijale anonüümsuse (1) Tartu ülikool müüb tarbetuid õppehooneid Kas maasturisõit ikka kahjustab metsa? (3) Vihm kergitab Emajõge kõnniteele aina lähemale Kas häälte lugemise saaks Tartus kiiremaks teha? Raehärrade maised jäänused saavad viimaks väärika rahupaiga «Kremli ööbikute» dramaturg Ivar Põllu: me ei kavatse kedagi porri tallata (1) Jarno Laur: Holmi naasmine (1) Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ilm on hukas

2 min lugemist
Iirimaa kandis möllav Ophelia tõi ka Eestisse suure pimeduse. FOTO: Erik Prozes

Inimesed kulutavad sageli oma energiat ilma kirumisele, ehkki see kõik on täiesti asjata. Ilm on selline, nagu ta parajasti on, ning sellega tuleb harjuda. Kujutlege näiteks, et satute tugeva vihmavalingu kätte. Teil pole kaasas vihmavarju ning läheduses pole ühtki katusealust, kuhu end peita. Selles olukorras võib ärrituda, ehkki vihm sellest järele ei jää ning märjaks saate ikkagi. On ka teine võimalus. Olukorrale võib reageerida ka ärrituseta, lastes olla sel kõigel, nagu on. Nõnda vabaneb energia uute tegude jaoks. Eelnev ei kehti ainult ilma, vaid ka kõige muu meist mitte oleneva kohta, millega tuleb lihtsalt leppida.

Nii pole mitte midagi parata, et sügisene Eesti ilm meenutab kangesti muinasskandinaavia allmaailma Helheimi, kuhu sattusid need, kes polnud korda saatnud kangelastegusid lahinguväljal ning kus oli jahe, udune ja pime. Siinne kliima pole küll soovitatav inimestele, kel on kalduvus reumatismile, kuid üldjoontes pole sel häda midagi. Seepärast pole põhjust heituda.

Teisipäeval olid eestlased tunnistajaks tormile, millele meteoroloogid jõudsid anda kauni nime, ristides selle Shakespeare’i traagilise saatusega naistegelase järgi Opheliaks. Üleeuroopaliseks kujunenud torm tõigi mitmel pool meie maailmajaos kaasa nii tõsist materiaalset kahju kui ka surmajuhtumeid, kuid Eestis väljendus see erakordse ilmastikunähtusena, mattes kõik juba keskpäeval pimedusse.

See tulenes sellest, et Ophelia tõi meie kanti peale Pürenee poolsaarel möllavate metsatulekahjude suitsu ka Sahara kõrbe tolmu. See oli siinkandis erakordne ja harv nähtus, mis tekitas paljudes elevustki.

Samas on see loodusnähtus, millel on keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele väga halb mõju kuiva ning poolkuiva kliimaga maades alates Põhja-Aafrikast kuni Hiinani. Tolmutormid tekivad, kui soe õhk kõrbete kohal muudab alumised atmosfäärikihid ebastabiilseks, mis toob kaasa tugevad tuuled. Need kergitavad õhku tohutu koguse tolmu ja liiva, mis vahel kandub tuhandete kilomeetrite taha.

Teisipäeval sattuski osa Sahara tolmust meie kanti. Elevuseks ega rõõmustamiseks pole põhjust, kuna tegelikult saime kaudselt osa globaalsest probleemist, mis tugevasti mõjutab arenguriike ning seal elavate inimeste tervist. Maade kõrbestumine ja ülemaailmsed kliimamuutused paraku ainult süvendavad neid probleeme. Võib lõputult viriseda viletsa Eestimaa ilma üle, kuid kusagil meist kaugemal on asjad tõsiselt halvasti. Ka ilmaga.

Seotud lood
17.10.2017 19.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto