Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
19.10.2017
Eesti Kuidas kohtumaja ehitanud ukrainlastele kott pähe tõmmati (4) Veel kaks abilinnapead peeti kinni «Aktuaalse kaamera» töötajad pole rahul uue juhtimisstiiliga (56) Majandus Probleem või palagan – Tuleva möllab jälle (1) 30 aastat mustast esmaspäevast Välismaa Trump lõikas sügava haava USA ja Iraani suhetesse Eestlased peavad ELi kuulumist kasulikuks Võimud kahtlustavad süütamist Pürenee põlenguile andsid hoogu ilmaolud ja inimlik rumalus Rootsi erukindral: Venemaa pole NSVL (2) Arvamus Jürgen Ligi: Ratase valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundetu (17) Mart Raudsaar: hundid nailonnahas (9) Juhtkiri: erakonnad suhtuvad korruptsiooni lõdvalt (4) Jüri Ratas: Euroopa seisab teelahkmel (3) Postimees 1929. aastal: idee – pakiveoteenus raudteele Aarne Mäe: nuga südamesse Kultuur Age Juurikas annab välja oma esimese sooloalbumi Eesti fookusega Luksemburgi filmifestival tõi kohale isegi presidendi Dumpingu raamatukogu (6) Sport Tänaku karjääris lõppeb üks ajajärk Inglismaa klubide uus tulemine – aga kui kauaks? Reis Kargetel Teravmägedel matkamiseks on vaja vintpüssi ja arktikakoera (1) Tartu Korruptsioonikahtlus viis abilinnapead arestimajja Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna fännidel keelati Rocki sümbolite kasutamine (1) Netiporno murrab jõhkralt laste tegudesse (4) Miljon kilomeetrit läbi kolistanud tramm pidas Tartus vastu mõne aasta (2) Põltsamaa saab viivituste kiuste järgmisel aastal purustustehase Muusika kõlab uue pere leidnud laste heaks Näituseteoste hulgas leidub fotosid, maale ja müürijuppe Mõtlemapanev näitus räägib elurikkuse hääbumisest Ardo Ran Varres: linnale müraarhitekt? Enriko Talvistu: Tartu turuhoone uues kuues, aga ikka vana Meelelahutus Koomiks Sudoku

Netiporno murrab jõhkralt laste tegudesse

6 min lugemist
FOTO: Kristjan Teedema

Pole sugugi nii, et lastest saavad seksuaalkuritegude ohvrid vaid salakavalate kommionude või tiiraste kasuisade käe läbi. Kõik seksuaalse enesemääramise vastased süüteod, mis on seaduses kirjeldatud, toimuvad ka laste endi vahel. Kuid tihti nii, et laps ise selles midagi halba ei näegi.

Septembris ilmsiks tulnud juhtum Maarjamaa hariduskolleegiumist, kus kaks tüdrukut panid kooliõe suhtes väidetavalt toime raske seksuaalkuriteo, sunnib küsima, kas laste endi vaheline seksuaalvägivald on midagi erakordset või ei üllata see enam kogenud politseiuurijaid.

Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia Kilp tõdes, et jõhkrat seksuaalvägivalda, kus ohvrile tehaksegi füüsiliselt haiget, tuleb õnneks ette üliharva.

Küll aga jõuab uurijate lauale iga päev uusi juhtumeid, kus on põhjust alaealisi kahtlustada omavanuse või endast noorema lapse seksuaalses väärkohtlemises.

Üha enam näevad uurijad selliste tegude taga kurja juurena netimaailma, sest kõike, mida sealt leitakse, proovivad lapsed ka omal käel järele teha. 

«Praegu püüame tuvastada poisse, keda on filmitud kuskil õues põõsa taga, sõbrad on kõrval. Tehakse seksuaalseid toiminguid ja üks poistest öögib. Nad paistavad noored, pigem on kannatanu algklasside poiss,» tõi Liia Kilp näite, mis ei paista teda ennast enam üllatavat.

Keegi pole kaitstud

Küsimusele, kas sellised asjad juhtuvad pigem probleemsetest peredest lastega, vastas Kilp, et pornograafilise sisuga videod levivad kõigi, ka väga hästi toime tulevate perede laste seas.

«Piisab, kui üks laps klassist on vaadanud lauspornograafiat ja jagab lahkelt oma teadmist ja kogemust teistega. Ja kui kellelgi tuleb idee, et proovime järele, siis nad proovivadki,» rääkis ta. See jutt käis algklassilaste kohta.

On viimase kolme-nelja aasta trend, et koolidest pöördutakse politseisse, sest õpetajad on näinud lapsi vahetundides pornot vaatamas. «Lapsed ei saa ju sellest aru, itsitavad ise seal juures,» lisas Kilp.

Selles roheliste diivanitega toas vestleb Lõuna prefektuuri laste­kaitse grupi juhtivuurija Liia Kilp seksuaalkuriteo ohvriks langenud lastega, abiks anatoomilised pehmed nukud, kelle peal laps saab näidata, mida temaga tehti. FOTO: Kristjan Teedema

Mida nad siis järele teevad? «Seksuaalseid toiminguid alates enese näitamisest, üksteise katsumisest kuni reaalselt seksuaalsete tegudeni,» kirjeldas uurija. Vahel seda kõike filmitakse ning need videod hakkavad internetis levima.

Ent nii absurdne kui see pole, siis seadus lubab vähemalt kümneaastastel lastel kõiki neid asju proovida, kui nad teevad seda vabatahtlikult. Vaid filmimine ja pildistamine pole lubatud. «Kümneaastane võib olla vahekorras 17-aastasega ja kui kõik on olnud vabatahtlik, siis meie laiutame käsi ja ütleme, et nii võibki toimuda,» rääkis Kilp seadusesse kirjapandust silmanähtavalt mõrul meelel.

Vanematel pole aimugi

Kui aga omavahel hakkavad täiskasvanute maailmas toimuvat katsetama alla kümneaastane ja üle kümneaastane laps, on tegu juba seksuaalkuriteoga, sest noorem laps pole seaduse silmis arusaamisvõimeline.

«Näiteks lugu, kus väikesed poisid panid omavahel nokut pepusse. Noorema vanemad ütlesid, et nende laps üldse ei teagi, mis on seks,» rääkis Kilp.

Kui uurijad aga lapsega rääkima hakkasid, ladus see kõik ette: seda tean ja toda tean ja ühes mängus tehti nii ja siis me proovisime järele. Kuid selliste katsetustega tegelevad isegi lasteaialapsed.

«Neil on vanemad õed-vennad või vanemad sõbrad kuskil trennis või hoovi peal,» vastas Kilp küsimusele, kuidas on võimalik, et lasteaialapsed vanemate teadmata juba nii varakult sellise maailmaga kokku puutuvad.

Liia Kilp tõdes, et kui laste seksuaalne tegevus – olgu see siis reaalne vahekord, käperdamine või miski muu – on jõudnud täiskasvanute kõrvu, siis nemad mõistavad selle üheselt hukka, ent lapsed ei pruugigi oma eksimust aduda.

Kui uurijad aga lapsega rääkima hakkasid, ladus see kõik ette: seda tean ja toda tean ja ühes mängus tehti nii ja siis me proovisime järele.

Nii uuringud kui ka politseinike endi kogemus ütlevad, et alaealiste omavahelised reaalsed seksuaalsed teod pannaksegi toime enamasti sõprade või lähisugulaste vahel. Väga harva on süüdlane võhivõõras. Eriti rasked on Liia Kilbi sõnul juhtumid, kus vend või kasuvend on pere väiksemat last seksuaalselt ära kasutanud, sest siis tuleb lahendada võimatuna näiv ülesanne: kuidas ühe pere lapsed peaksid koos edasi elama?

«On juhtumeid, kus õe ja venna vahel toimus seksuaalkuritegu ja mõlemad lapsed võeti emalt ära. Kas see on laste jaoks parim lahendus?» tõi Kilp näite, milles tegelikult said sellise asjade käiguga karistada nii ohver kui süüdlane.

Valus nõiaring

On ka juhtunud, et vanem vend on last seksuaalselt ära kasutanud, see on ilmsiks tulnud, uurijad on oma töö teinud ja elu läheb justkui edasi. Ent keegi teine lapse lähikondsetest kasutab tema haavatavust ära ja lapsest saab taas seksuaalkuriteo ohver.

Pole uudis, et kõige õõvastavamaid kogemusi võidaksegi saada koduseinte vahel. Kuigi siinne lugu on alaealistest ahistajatest, tõi Liia Kilp näite isast, kes pandi pikaks ajaks trellide taha, kuna harrastas kodus oma lastega grupiseksi ja õpetas lapsi ka omavahel seksima. Üks neist oli alla kümne-, teine alla neljateistkümneaastane.

Ent alaealise seksuaalkuriteo ohvri abistamine on Kilbi sõnul eriti tähtis, et murda valus ahel. «Aastate pärast saab temast endast alaealine seksuaalkurjategija,» rääkis Kilp levinud mustrist, mis põhjustab endast väiksemate laste ahistamist. Kui tegu on juba teismelise toimepanijaga, võib tal olla mitu ohvrit.

«Järsku öeldakse, et meil on paha laps, kes suitsetab, joob ja tõmbab ringi, aga kui vaadata, miks see juhtunud on, võib tegelikult selle taga olla lapsest peale tema enda väärkohtlemine,» nentis uurija.

Eluisu kaob

Pole ka tavatu, et lapsele jõuab alles vanemas eas kohale, mida temaga tegelikult tehti. Sellest saavad alguse tõsised vaimsed probleemid, mis võivad päädida enesehävitamise või lausa suitsiidiga.

Liia Kilbile on silma jäänud, et tavapärasest rohkem pöördumisi tuleb politseile internaatkoolidest, kus lapsed puutuvad koolivälisel ajal ja öösiti üksteisega kokku. Sealgi võivad mõlemad osalised olla toimuvaga nõus, ent laste vanuse tõttu alustatakse teo ilmsikstulekul menetlust.

Ka siis, kui näiteks 15-aastane noormees on alla 14-aastast poissi ahvatlenud ennast katsuma või endaga vahekorda astuma, nii et nooremal selle vastu tegelikult huvi ei olnud. Ahvatleja võis mõjutusvahendina kasutada raha, suitsu, alkoholi või mingeid hüvesid. Järjest levinum on ka ohvri survestamine ähvardusega avalikustada temast paljastavaid pilte või videoid.

Ka Lõuna ringkonnaprokuröri Raul Heido sõnul tuleb Eestis luubi alla võtta erivajadusega laste õppeasutused, kus kontroll õpilaste seksuaalkäitumise üle ei ole ilmselt piisav. «Õppeasutused peaksid tõhustama ka erivajadustega õpilaste seksuaalkasvatuse õpet, et minimeerida alaealiste omavaheliste seksuaalsüütegude ohtu,» lisas Heido.

Kuna internaatkoolides õpivad lapsed sageli lihtsustatud õppekava järgi ja võivad olla kerge vaegarenguga, ei pruugi nad adudagi, et keegi neid ära kasutab.

«Mingil hetkel võis öelda, et ohvrite seas on rohkem tüdrukuid, aga viimasel ajal on poisse tulnud nii palju, et ma ei julgegi öelda, keda rohkem on,» tõdes Kilp. Ta märkis, et ahistajad on enamasti siiski poisid.

Teame vaid väheseid

Liia Kilp tunnistas, et juhtumid, mis nendeni jõuavad, on suure tõenäosusega vaid jäämäe tipp sellest, milliseid seksuaalseid tegusid lapsed tegelikult kogevad. Veel vähem jõuavad need lood avalikkuseni.

Ometi peavad nii lapsevanemad kui ka pedagoogid ja lastekaitsjad mõistma, millise maailmaga võivad lapsed täiskasvanute teadmata kokku puutuda. Ehk avaks need lood suurte inimeste silmad ja nad julgeksid teada anda oma kahtlustest, kui mõni laps võib hädas olla.

«Arvatakse, et kõige jõhkramad asjad toimuvad kuskil kaugel, aga igasuguseid juhtumeid on meil ka. Need võivad harvem meediasse jõuda, aga need lood on olemas,» tõdes Kilp. «Me oleme kogu aeg hõivatud ja järjest uued lood tulevad sisse.»

KES MIDA TOHIB TEHA?
Kuna seadus ei reguleeri 10–17-aastaste oma­vahelist seksuaalvahe­korda, on see lubatud, kui see toimub vabatahtlikult. Küll aga ei tohi alla 14-aastast ahvatleda vahekorda astuma. Täiskasvanu ei tohi vahekorda astuda alla 14-aastase lapsega. Alla 10-aastane on seaduse silmis arusaamisvõimetu ja ei või endast vanemate isikutega osaleda seksuaalse iseloomuga tegudes.

4

Alaealised seksuaal­kurjategijad

  • 2016. aastal registreeriti Eestis 29 seksuaalkuritegu (2015. aastal 23, 2014. aastal 19), mille toimepanijad olid alaealised.
  • Kokku registreeriti 17 vägistamise, 10 lasteporno valmistamise ja võimaldamise kuritegu ning kaks lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumit, mille pani toime alaealine.
  • 15 juhul 17st oli tegu lapseealise kannatanu vägistamise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, sealhulgas ühel juhul verepilastusega.
  • Alaealiste toime pandud pornograafiasüütegude puhul oli tegu nii Eestis asuva identifitseeritud kannatanuga seotud failide loomise ning jagamisega kui ka muul moel loodud lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide allalaadimise, jagamise ja hoidmisega.
  • Alaealiste toimepandud vägistamisjuhtumites oli kannatanu 4–13-aastane. Enamasti oli kannatanu väärkohtleja lähikonnast: pereliige, sugulane või hõimlane.
  • Ühel juhul panid neli 7–11-aastast poissi toime sugulise iseloomuga teo kuueaastase tüdruku suhtes.

Allikas: justiitsministeeriumi tellitud aastaraamat «Kuritegevus Eestis»

SÕBRAD KUI HUNDID LAMBANAHAS

Justiitsministeeriumi tellitud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgub, et vähemalt kolmandik 16–19-aastastest noortest on omal nahal kogenud seksuaalvägivalda ja sageli on süüdlaseks ohvri enda eakaaslasest tuttav.

  • 30% noortest on kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist.
  • 10% noortest on kogenud seksuaalvägivalda, sealhulgas 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras.
  • 38% juhtudest oli seksuaalvägivalla toime pannud teine nooruk, 16–17-aastane.
  • 72% juhtudest tundsid ohver ja toimepanija üksteist. 31% juhtudest oli toimepanijaks sõber, 22% juhtudest  praegune või endine poiss- või tüdruksõber.
  • 55% seksuaalvägivalda kogenud vastajatest rääkis kogetud vägivallajuhtumist kellelegi. Peamiselt kardeti, et vanemad saavad sellest teada, või tunti häbi.
  • 4% vastajaist tunnistas, et on elu jooksul toime pannud vähemalt ühe seksuaalvägivallana defineeritava teo, nende vanus oli esimese juhtumi ajal 10–18 eluaastat, ent enim juhtus seda 15. ja 16. eluaasta vahel. 
  • Iga kuues ohver oli juhtumi ajal noorem kui 14. Ligi kolmandik ohvritest ja pooled vägivalla toimepanijatest olid juhtunu ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume.
  • Väärkohtlemist kogenud noortel esines eakaaslastest rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik neist oli mõelnud, et ei taha enam elada.
Seotud lood
18.10.2017 20.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto