Sisukord
Autorid
Tänane leht
20.10.2017
Eesti Toetuspetturitele silm peale Poolehoid Kaljulaidile püsib suur (50) Kiili ja Nääme töölepingud linnaga vaadatakse kriitiliselt üle (1) Majandus Weinsteini filmistuudio saab ilmselt uue omaniku Välismaa Ekspert: naiskupeldajatel endil on tihti varasem kogemus (2) Iseseisvuslaste liidrit ahistasid «¡Viva España!» hüüdnud kaasvangid Kataloonia president sunnib Hispaaniat tarvitama kasutamata võimalust Dublini reform kipub jääma liiga kõrgeks tõkkeks Arvamus Teet Roosaar: Korobeinik värvis oravad Pärnus nurka Henrik Roonemaa: Eesti e-valimised on kinni 2005. aastas (6) Juhtkiri: ettevaatust petistega (4) Hannes Praks: mida õpetavad noortele Vabadussamba metallribad? (7) Edasi 1968. aastal: Jaan Taltsile hõbemedal Ando Leppiman: avatud gaasiturust võidab tarbija (1) Juhan Pukk: asendame ametnikud robotitega (1) Kultuur Rebecca Ferguson: minus on mingi tumedus olemas Toimiv tervikteos või tahtmatu treiler? Graude kräu Sport Raja elab taliolümpiast rääkides veel barjääri taga Videod: taliolümpia viis imelist ja innustavat medalivõitu Viis küsimust, mis otsustavad Eesti meistritiitli saatuse Tartu Kuulutused, 20. oktoober 2017 Piibe maantee algus peitis sõjaaegset ühishauda KÜSITLUS: kas Urmas Klaasil sobib Tartu linnapeana tööd jätkata? (14) Hõimupäevad viivad kokku eesti laulu ja põhjasaami räpi Sajandite vanused masinad hakkavad «Väikest printsi» trükkima Kuidas paistab nähtamatu ehk Skaneeriva elektronmikroskoobiga vaatad põnevasse nanomaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Roonemaa: Eesti e-valimised on kinni 2005. aastas

2 min lugemist
Henrik Roonemaa FOTO: Toomas Huik

Kurvad uudised. Meil olid valimised ning 31,9 protsenti ehk umbes kolmandik valimas käinutest kasutas e-hääletamise võimalust. Seda on hämmastavalt vähe.

Pea kõigi muude e-Eestit iseloomustavate teenuste kasutus on mitu korda suurem, isegi vaata et sajaprotsendiline: maksuamet, pangad, parkimine, digiretseptid ja nii edasi. Valimiste populaarsus on aga rohkem kui kümne aasta jooksul vaevalt kolmandikuni roninud. Jah, tänavu tuli rekord, aga see oli väga väike rekord.

Kindlasti on sellele võimalik välja mõelda mitu selgitust. EKRE ja Keskerakond sisendavad oma valijatele pidevalt, et e-hääletamist ei saa usaldada, mistõttu on kindlasti inimesi, kes ei julge seda kasutada. Ja siis saavad need parteid teistest vähem e-hääli ja teatavad, et no näete, on ju kahtlane.

Kasutajate grupid ka ilmselt mingis osas ei kattu. Paljud pensionärid ei pargi Tallinnas, ei aja pangas iga päev asju ega pea esitama tuludeklaratsiooni, küll aga käivad valimas.

Aga tegelikult käib e-valimas vähe inimesi, sest üldse käib valimas vähe inimesi. Selle nädala igasugused rääkivate peade saated tõdesid ka, et eriti Tallinnas oli valimisaktiivsus väga väike, sest «Keskerakond ei suutnud venelasi mobiliseerida» ja «neil valimistel puudus keskne konflikt, mis oleks inimesi hääletama viinud». Me muidugi teame, et inimeste valima saamine nii käibki, et kohalike valimiste keskne küsimus ei ole spordihallides ega tänavate asfalteerimises, vaid ikka homoabieludes ja venelaste kiusamises.

Nii et selle asemel, et parteid oma valijaid niimoodi «mobiliseeriks», võiks hoopis teha valimised vähem ülevad ja rohkem mugavad. Kui me teeme hääletamise inimestele veel lihtsamaks, siis on lootus, et rohkem neist ka valimistel osaleb.

Ma tean, Facebook on varsti täis inimesi, kes puhisevad ja küsivad, et no kui lihtsaks peab kodanikule neid asju ikkagi tegema ja et see on demokraatliku protsessi labastamine ja nii edasi. Kas ikka on? Mille poolest on parem, et me meelitame valijaid jaoskonda, õhutades inimeste vahel asjasse mitte puutuvaid konflikte?

Pealegi, Eesti e-valimised pole lihtsad. Nad on jäänud 2005. aastasse kinni. See, et me saame e-hääletada, on võimas asi, aga ma juba kujutan ette noort Eesti startupperʼit oma lääne kolleegidele e-valimisi demonstreerimas. Selleks tuleb kusagilt otsida sülearvuti, see käivitada, siis tahab Windows uuendamist ja viirusetõrje ka, siis tuleb veebist laadida EXE-fail, leida see kataloogist üles, käivitada (ja loodetavasti ta käivitub), võib-olla ka kotist koukida välja ID-kaardi lugeja, see arvuti külge ühendada ja nii edasi. Meie Eestis oleme sellega harjunud, aga iga normaalne uue aastatuhande põlvkonna esindaja oleks selle kõige peale ammu haigutanud, vaadanud imestusega juhtmepusa ja kaadervärki ning läinud e-hääletamise asemel õue selfisid tegema.

Muide, täpselt seda nad tegid, ka Eestis. Tänavu said valmistel hääletada ju ka 16–17-aastased. Kokku oli neid nimekirjades 24 334, aga e-valimistel osales neist vaid 1794. Kui palju noori üldse kokku valimas käis, seda ei tea keegi, sest valijate nimekirjad on meil endiselt paberil, mitte arvutis ja sääraseid kokkuvõtteid teha ei saa.

Pooleteise aasta pärast toimuvad järgmised riigikogu valimised. See on täitsa piisav aeg, et saaksime siis juba hääletada ka oma telefoniga, olles enne saanud riigilt sõnumi, et aeg oleks see asi nüüd kohe ära teha. Ma olen muide kindel, et sellise lihtsa ja ilusa äpi teeksid Eesti IT-inimesed ka tasuta ära. Oma riigi heaks.

Seotud lood
    19.10.2017 21.10.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto