Sisukord
Arvamus
Postimees
20.10.2017
Eesti Toetuspetturitele silm peale Poolehoid Kaljulaidile püsib suur (53) Kiili ja Nääme töölepingud linnaga vaadatakse kriitiliselt üle (1) Majandus Weinsteini filmistuudio saab ilmselt uue omaniku Välismaa Ekspert: naiskupeldajatel endil on tihti varasem kogemus (2) Iseseisvuslaste liidrit ahistasid «¡Viva España!» hüüdnud kaasvangid Kataloonia president sunnib Hispaaniat tarvitama kasutamata võimalust Dublini reform kipub jääma liiga kõrgeks tõkkeks Arvamus Teet Roosaar: Korobeinik värvis oravad Pärnus nurka Henrik Roonemaa: Eesti e-valimised on kinni 2005. aastas (6) Juhtkiri: ettevaatust petistega (4) Hannes Praks: mida õpetavad noortele Vabadussamba metallribad? (7) Edasi 1968. aastal: Jaan Taltsile hõbemedal Ando Leppiman: avatud gaasiturust võidab tarbija (1) Juhan Pukk: asendame ametnikud robotitega (1) Kultuur Rebecca Ferguson: minus on mingi tumedus olemas Toimiv tervikteos või tahtmatu treiler? Graude kräu Sport Raja elab taliolümpiast rääkides veel barjääri taga Videod: taliolümpia viis imelist ja innustavat medalivõitu Viis küsimust, mis otsustavad Eesti meistritiitli saatuse Tartu Kuulutused, 20. oktoober 2017 Piibe maantee algus peitis sõjaaegset ühishauda KÜSITLUS: kas Urmas Klaasil sobib Tartu linnapeana tööd jätkata? (14) Hõimupäevad viivad kokku eesti laulu ja põhjasaami räpi Sajandite vanused masinad hakkavad «Väikest printsi» trükkima Kuidas paistab nähtamatu ehk Skaneeriva elektronmikroskoobiga vaatad põnevasse nanomaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ettevaatust petistega

2 min lugemist
Prostituudid FOTO: SCANPIX

Eesti ühiskonnas on viimaste päevade jooksul palju kõneainet pakkunud juhtumid, kui keegi on kedagi jõhkralt ära kasutatud – meesterahvaid mustatöölistena ja naisi prostituutidena. Eelkõige on räägitud endisele Eesti missile  Laura Kõrgemäele langenud kahtlustusest seksi- ja inimkaubandusäri korraldamises, kuna selle hammasrataste vahele sattunud noored naised tulid pärast pikka vaikimist oma looga avalikkuse ette.

Tänapäeva inimese teadvuses seostub sõna «orjus» kauge mineviku ning mustanahaliste meeste ja naistega, keda plantaatorid kunagi enda heaks tööle sundisid. Paraku pole orjus kuhugi kadunud. Selle all kannatab endiselt kümneid miljoneid inimesi eelkõige Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid igal aastal satub ka näiteks Ida-Euroopas elavaks kaubaks peaaegu mitusada tuhat inimest.

Neist enam kui pooled satuvad seksiorjusesse, mis on tänapäeva orjuse kõige levinum vorm. Seksiorjadeks ei otsi tüdrukuid enamasti mitte peremehed ise, vaid nende heaks töötavad inimesed, kes meelitavad osavalt noori inimesi sellesse ärisse. Naisi ja tüdrukuid petetakse, lubades neile tööd ettekandjate, tantsijate, modellidena jne ning pakkudes vähese pingutuse eest suurt raha.

Vaatamata sellele, et elame infosajandil ning paljud tüdrukud on nendest ohtudest teadlikud, on enamik neist veendunud, et nendega midagi sellist juhtuda ei saa. Mõned isegi annavad endale aru, et see võib neile osaks saada, kuid ei kujuta ette tagajärgi. Seksiäris keerlevad väga suured rahad, orjad peavad olema noored, ilusad ja terved, kuid neid koheldakse kohutavalt ning selle tagajärg on kahju vaimsele ja füüsilisele tervisele pikaks ajaks.

Piisavalt leidub nii kergeusklikke kui ka kaabakaid, kes on rikastumise nimel valmis teiste inimlikke nõrkusi ära kasutama. Viimaste silmis ei ole ullikesed mammutid, keda ähvardaks väljasuremine, seepärast pole neil oma ohvritest üldse kahju ning nad jätkavad jultunult oma tegevust, kui neid keegi ei takista. Ainus kaitse petiste, sulide ja kelmide vastu on kaine ning kriitiline mõtlemine. Hoolikalt ja tähelepanelikult tuleb läbi lugeda kõik lepingutekstid, samuti tuleb mitu korda järele mõelda, kui pakutakse tööd, mis ei eelda pingutust ega mingeid oskusi, ent mille eest lubatakse justkui heategevuse korras palju raha.

Et hoida oma lapsi manipulaatorite ja kurjategijate küüsi sattumast, peaksid vanemad olema huvitatud sellise elutähtsa oskuse nagu kriitilise ja humanistliku mõtlemise arendamisest. Kuid nagu lapsevanematele tihti öeldakse, targem on kasvatada iseendid, sest lapsed muutuvad ühel päeval nagunii meiesarnaseks.

Seotud lood
19.10.2017 21.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto