Sisukord
Juhtkiri
Postimees
21.10.2017
Eesti Inspektsioon leidis nädalavahetuse reidil ehitusplatsidelt mitmeid rikkumisi Politsei: olukord on hullem, kui kartsime (27) Häälteostjad avastasid e-valimiste võlud (42) Lumeleopardide pidupäev Rakke vallajuhti tänati kopsaka preemiaga Mehed peksid kurikaga, lapsed mängisid kõrval Perling: Sõnad ja teod lähevad tihti lahku (12) Majandus Inspektsioon leidis nädalavahetuse reidil ehitusplatsidelt mitmeid rikkumisi Välismaa Tallinna vaim võib muuta Euroopat Sobtšak lisab valimistele värvi Arvamus Sirje Niitra: kui lähedal on liiga lähedal? (6) Postimees 1935. aastal: jaht peidetud kullale Jõhvis Juhtkiri: vabaduse ründamise eest pannakse türmi (4) Kes juhib Tartut? Eksimatud otsustajad (9) Targem annab järele (1) Glamuuri tumedad varjundid (2) Jaan Undusk: kuidas kirjutada mõttelugu Eesti pinnalt (2) EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel (1) Sergei Metlev: Eesti vabadus võrdselt nii hipsterile kui rahvuslasele (5) Kultuur Igavesti elamise plussid ja miinused Valgevene teater kui reservaadi reformatsioon Voolujooneliseks disainitud uks Euroopasse Nädala plaat. Ideaalne dream-pop Aja auk. Pange nad selle peale plaksutama EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel (1) Sport Tartu elavnes, kuid Kalevilt võitu röövida ei suutnud Ksenija Balta otsib harmooniat Marek Tiits: spordiajakirjanduse omavärav Postimehe video: Kristjan Ilves sihib olümpial kohta 10 seas Võistlus, mis kestab kaheksa ja pool kuud ning teeb maailmale tiiru peale Blogi ja galerii: Beljajeva sai kodusel MK-etapil kolmanda koha Tarbija Üle piiri tuuakse viis korda rohkem sigarette (11) AK Valgevene teater kui reservaadi reformatsioon Igavesti elamise plussid ja miinused Juhan Aru puutetundlik luule Siis, kui on sügavust «Kasulik inimene olla on mulle alati paistnud kaunikesti jõle» Rammus kujutlusvõime Kangelane-viiking on niisiis tagasi (2) Vikerkaar loeb. Bahtin forever Voolujooneliseks disainitud uks Euroopasse Peeter Langovitsi tagasivaade: Esimene põhiseaduslik valitsus astus ametisse Nädala plaat. Ideaalne dream-pop Aja auk. Pange nad selle peale plaksutama Jaan Undusk: kuidas kirjutada mõttelugu Eesti pinnalt (2) Kui raamat kirjutab kirjanikku Palju viina ei millekski (1) Arter Karmi looduse elulised õppetunnid Animafilm «Lumeinimese poeg» toob pisara silmanurka ja naeratuse näole Tudengid hoiavad vormeliehituse traditsiooni au sees Montreali olümpiastaadion – kõige suurema ülekuluga olümpiaareen Horoskoop Neeme Raud Weinsteini ahistamisskandaalist: aeg hüüda «Ohoo!» (3) Godot'd oodates Taavi Rõivase päästmine (5) Kelly Sildaru: Ei mäleta, et mul oleks kunagi hirmu olnud (3) Kui kallis on hobune? Video! Kanna kohe: viis värsket moeideed Kaja Kallas: koolibussivõitlus (2) Restoran teeb juustu Sõiduproov. Suzuki Ignis: iseloomuga üheksakümnendad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vabaduse ründamise eest pannakse türmi

2 min lugemist
Külajoodikutelt hääle ostmine FOTO: Urmas Nemvalts

Valimisvabaduse rikkumise eest, nagu seda kirjeldab tänase lehe lugu, saab süüdlast seaduse järgi karistada trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Kehv lugu on siis, kui kohalikud inimesed ise ei pea valimisvabadust piisavalt tähtsaks, ei anna rikkumistest politseile usaldamatuse tõttu teada või ei julge häälteostjaga/ähvardajaga tülli minna.

Paljudes demokraatlikes riikides on kasutusel kirja teel hääletamine. Ilmekaim näide on Šveits, kus sel moel antakse 70–80 protsenti kõigist häältest. Šveitsis toimib ka e-hääletamine (mitte veel kõigis kantonites). Väiksem osa häältest antakse jaoskonnas.

Ükski ametnik ei saa kontrollida, kui mitmekesi kodudes valimisümbrikuga õiendatakse. Posti teel antud häält pole võimalik muuta. Loomulikult pole hoolimata üldiselt heast postiteenistusest siiski täielikku kindlust, kas su hääl ikkagi jõudis postiga kohale. On selge, et säärane hääletamisviis eeldab ühiskonnas suurt usaldust. Usalduse loomise eeldus on aga muuhulgas see, et kui keegi peaks valimisvabadust rikkuma, siis sellega tegeletakse.

Eesti e-valimistel on posti teel hääletamisega võrreldes mitu eelist. Esimene on reegel, et sa saad oma hääle ära muuta kas uuesti arvuti kaudu või siis valimispäeval jaoskonnas. Häälteostja, survestaja, ähvardaja võib ju seista hääletamise ajal kõrval, aga vaba inimene vabal maal saab minna ja teha ikkagi seda, mida ta tahab. Kui tahab. Teine eelis on võimalus kontrollida, kas su hääl on õigel kujul kohale jõudnud. Kontrollimise võimalust on Eesti e-valimistel kasutanud umbes viis protsenti hääletajatest.

Karistusseadustik ütleb, et teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise või selle katse eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Riik on kehtestanud valimisreeglid, ka hääletamise salajasuse kaitsmiseks. Kui aga inimene ise tahab teistele – näiteks pereliikmetele – oma valikust teada anda, siis püüda teda selle eest karistada oleks pentsik ja praktiliselt teostamatu.

Nii posti teel kui e-hääletamisega on oma valiku salajas hoidmise kohustus antud inimesele endale. Kui aga keegi sunnib teda vägivallaga, pettusega või kasvõi viina eest valima nii, nagu tema ei taha, siis on see kuritegu, mille eest võib kohus kurjategija kolmeks aastaks türmi saata. Ent kui inimesed tõesti ei julge kuritegudest (!) teada anda, siis pole probleem ühes või teises valimistehnoloogias, vaid hirmus ja usaldamatuses, mis selles omavalitsuses (või ka laiemalt) valitseb.

Kui jaoskondades valimine oleks kuidagi iseenesest imeline kaitsekilp kuritarvituste eest ja muud tehnoloogiad olemuslikult saatanast, siis oleks ju Venemaa tore demokraatlik riik ja Šveits maa, kus õigusi igal sammul rikutakse. Nii see ei paista aga olevat, või mis?

Seotud lood
20.10.2017 23.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto