Sisukord
Uudised
Postimees
23.10.2017
Eesti Palju õnne Tüli raha pärast viis kolme süütamiseni (2) Rakvere koalitsioon igatseb tagasi kaharat kuuske (3) Pärnu ehitusplatsilt avastati taas moldovlased POSTIMEHE SUUR INTERJVUU: Ehituses käib pidev tulekahju kustutamine (1) Majandus TTÜ näitab Eesti Energiale alternatiivset tulevikku (2) Täna 20 aastat tagasi oli paljudel Eestis eriti must päev (1) Välismaa Eesti püüab täna eesistumise suurimat võitu (3) Arvamus Tiina Kaukvere: mul ei ole venelastest sõpru (12) Lugeja kiri: haldusreform toob nimesegaduse (3) Juhtkiri: jõuluinstallatsioonist loobumine oleks viga (17) Edasi 1962. aastal: rassist ähvardab Erik Gamzejev: suured Eesti linnad on Keskerakonnale loovutatud aastakümneteks (6) Kaire Uusen: kuidas parandada eestlase mainet? (5) Erkki Bahovski: viker- ja muid viise Kultuur Kultuuri lühid Sport Maailma esinumbri Julia Beljajeva argipäev – patsientide vastuvõtt (1) Marquez jõudis neljandale MM-tiitlile ülilähedale Epeenaiskonna väärtuslik õppetund Kalev/Cramo alustab Ühisliigas võtmenädalat Eesti meistrivõistluste viimastes voorudes jätkub närvidemäng Tartu Korruptsioonis kahtlustatavad abilinnapead endal süüd ei näe Menukale hommikusele rongile Tartus mugavalt ei pääse (2) Maavanem paneb vallajuhiks saades kohe ameti maha (1) Ümbrikupalga maksmine levib ka Tartumaal (2) Mitu põllumeest andis valimistel uutele vallajuhtidele silmad ette Vahur Kollom: korruptsiooni ei saa sallida Priitahtlikud ja sotsiaal-Uber Arvustus: Beatrice’i pseudoprobleemid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mitu põllumeest andis valimistel uutele vallajuhtidele silmad ette

3 min lugemist
Pajusi ABFi juht Lembit Paal kogus Põltsamaa vallavolikogu valimistel 190 häält, kuid volikogu esimehe kohta ta siiski ei soovi. FOTO: Kristjan Teedema

Lisaks staažikatele poliitikutele sai Tartu- ja Jõgevamaal volikogukoha ka hulk põllumehi. Sealjuures osa neist kogus ka tulevastest vallajuhtidest rohkem hääli.

Mullu aasta põllumeheks tituleeritud Pajusi ABFi juht Lembit Paal sai Põltsamaa ühendvalla volikogu valimistel 190 häält. Selle tulemusega edestas ta ka senist Põltsamaa vallavanemat Toivo Tõnsoni ning Põltsamaa linnapead Jaan Aiaotsa.

Paalile pole küll volikokku kuulumine võõras, nimelt on ta olnud Pajusi vallavolikogu liige ja üheksa aastat ka selle esimees. «Üheksa aastat volikogu juhi ametis olla oli piisavalt pikk aeg ning enam mul pole ambitsiooni ega ka aega uut volikogu juhtida,» lisas ta.

Valimiste järel kuulub Pajusi vald neljast omavalitsusest koosneva Põltsamaa valla koosseisu ning seega on territoorium ja ka vastutusala mitu korda suurem kui väikeses Pajusi vallas. See on peamine põhjus, miks Paal ei soovi põllumajandusettevõtja kohustustele juurde veel ühte juhikohta.

«Nii suures omavalitsuses nagu uus Põltsamaa vald peab ka volikogu esimehe koht olema kindlasti täiskohaga töö, mida muu tegevuse kõrvalt on keeruline hästi teha,» lisas Paal. Ta on aga seda meelt, et soovib volikogu ja ka komisjonide tööst aktiivselt osa võtta ja anda oma panuse. 

Mis puutub põllutöödesse, siis Lembit Paali ettevõttel on veel tegemist sel hooajal küll. «Kolmesajalt hektarilt on vaja maisi koristada ja kümme tuhat põhurulli on põldudel. Maaharimisest ma ei hakka rääkimagi,» sõnas ta.

Tundmatu nägu

Jõgevamaal Härjanurmes tegutseva Nurme talu peremees Girt Kaarepere sai Jõgeva vallavolikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas 98 häält. Võrdluseks: tulevane Jõgeva vallavanem keskerakondlane Aare Olgo sai Härjanurme põllumehest kümme häält vähem.

Kaks aastat tagasi noore taluniku konkursil teise koha preemia pälvinud Kaareperele pole volikokku kuulumine uus kogemus. «Kandideerisin üle-eelmistel kohalikel valimistel Puurmani vallavolikokku ja sain sinna ka sisse,» märkis Kaarepere, kes eelmistel valimistel enda kandidatuuri üles ei seadnud.

Nüüd otsustas Nurme talu peremees taas valimistel kandideerida, peamiselt kahel põhjusel. «Esiteks liikus Härjanurme küla Puurmani vallast Jõgeva valla koosseisu ning ma tundsin, et meie kodukandi hääl peab ka uues vallas kostma, muidu jääme päris ääremaaks,» sõnas ta.

Ma tean, et isegi paljud minu võitluskaaslased imestasid, kui minu nime mandaadi saanute hulgas nägid, muheles Girt Kaarepere.

Teiseks põhjuseks tõi Kaarepere välja ka maapiirkondade arendamise vajaduse. «Tahan kindlasti maaelu ja põllumajanduse kui ettevõtluse küsimustes kaasa rääkida,» märkis ta.

Pühapäeva õhtustel valimispidudel, mil esimeste valimisjaoskondade tulemused teatavaks said, imestas nii mõnigi kohaliku poliitelu korüfee Girt Kaarepere nime ja tema tugeva valimistulemuse üle. Nimelt paljud Jõgeva linna poliitikud polnud temast varem kuulnudki.

«Ma tean, et isegi paljud minu võitluskaaslased ehk Reformierakonna nimekirjas kandideerinud tegelased imestasid, kui minu nime mandaadi saanute hulgas nägid,» muheles Kaarepere.

Mis puutub põllutöösse, siis Girt Kaarepere Nurme talu maade viiesajalt hektarilt on kombain juba üle käinud. «Meil on oma põldudel tööd juba umbes kolm nädalat tagasi lõppenud,» lisas Kaarepere. Oma hinnangul sai sel aastal üsna keskmise saagi.

Vara kandi põllumees Madis Avi kogus Peipsiääre vallavolikogu valimistel 94 häält, mis oli kogu piirkonnas teine tulemus. Uue Peipsiääre ühendvalla juhi Aleksandr Širokovi saagiks oli 77 häält.

Segased lood

Kuigi Avi ja Širokov kandideerisid ühe valimisliidu nimekirjas, ei ole Vara põllumehel Peipsiääre vallajuhtidega üht keelt. Ka pole keegi Peipsi-äärsest piirkonnast pärast valimisi Madis Aviga ühendust võtnud.

«Seda ma ei usu, et nad mulle volikogu esimehe kohta pakuvad, ja ega ma ilmselt ei võtaks seda vastu ka,» märkis Avi, kes on varem kolmel korral olnud Vara vallavolikogu esimees.

Nimelt on Madis Avi kindlal veendumusel, et Vara kant ei sobi Peipsiääre ühendvalla koosseisu. Seda seisukohta hoiab ta kindlalt ka pärast valimisi ning tema plaan on jõudumööda saada ühendatud hoopis Tartu vallaga.

«Plaan on teha sitast saia, aga ma ei tea, kes seda sööma hakkab,» ilmestas praegust valimisjärgset olukorda Peipsiääre vallas Madis Avi.

Mis puutub põllupidamisse, siis tunnistas Avi, et olukord on keeruline. «Polegi aega kõige jaoks. See aasta on põllumehele jälle väga raske olnud,» märkis Avi, kel veel osa oapõlde koristamata.

«Uba on kohati päris roheline veel. Osa teravilja sai ka koristatud ajal, mil see küps polnud,» lisas Vara kandi põllumees. Esmalt soovib ta kiirete põllutöödega lõpule saada ning seejärel süveneda kohalikku poliitellu.

Seotud lood
21.10.2017 24.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto