Margus Parts: tõde ja õigus Ameerika moodi

Margus Parts FOTO: Postimees.ee

Tavalisel meediatarbijal on küllap keeruline hoomata välisriikides toimuva peensusi – ikka ületavad uudisekünnise suuremad edulood, katastroofid ja skandaalid. Seega on näiteks lihtne jõuda järeldusele, et paljukirutud (aga ka palavalt armastatud) president Trump on lihtsalt vasakliberaalse meedia peksukott ning tema sõnadest ja säutsudest valitakse välja vaid kõige pikantsemad ja söödetakse rahvusvahelise massikommunikatsiooni kajakambrisse.

See peegeldab ka vabariiklasest presidendi enda suhtumist, kes korrutab nagu mantrat, et peavoolumeedia valetab ja tema kohta käiv kriitika on fake news. Samas ei tee ta ise midagi, et meedia usaldusväärsust suurendada – pressikonverentsidel annab Valge Maja pressisekretär tihti sõnaõiguse vaid Trumpi suhtes pimedat toetust näitavatele kanalitele, teiste väljaannete esindajaid kostitatati vähemalt Sean Spiceri ajal solvangutega.

Trump on läinud lausa nii kaugele, et küsis negatiivse meediakajastuse valguses, kas telekanali NBC eetriluba oleks võimalik peatada. Kujutage nüüd ette, et president Kersti Kaljulaid tahaks «Seitsmesed uudised» keelustada.

Trumpi peavoolumeediat diskrediteeriv tegevus meenutab üha enam desinformatsioonikampaaniat, milles esmalt aetakse vastukäiva informatsiooni levitamisega rahva pea segi, seejärel toidetakse neid võimumonopoli saanud kanalitega.

Kellele see tundub paranoilise konstruktsioonina, tuletan meelde, et Trumpi kampaanianõunik ja hilisem Valge Maja peastrateeg oli Steve Bannon, kes on parempopulistliku Breitbart Newsi juhina pidanud aastaid sõda peavoolumeedia vastu. Pärast presidendi ametisseastumist viitas ta Washingtoni pressikorpusele kui opositsiooniparteile ja kinnitas alles septembris saatele «60 minutit», et Trump ei vaja peavoolumeedia toetust.

Selle asemel eelistab president Twitterit, kus saab Bannoni sõnul suhelda otse inimestega, kes ta ametisse valisid. Jah, otsene suhtlus on kiiduväärt ja seda kasutavad ka teised riigijuhid, kuid Trumpi strateegia tundub olevat vältida takistusi, mida kujutavad endast kriitilised ajakirjanikud, ja paisata kontrollimata mõttevälgatusi filtreerimata kujul miljonite lugejate ette, lüües nii tihti segi ka Valge Maja enda poliitilised plaanid.

Peavoolumeedial ei jää sellises olukorras tihti muud üle, kui kajastada tõrksa presidendi tegevust vaid tema säutsudele tuginedes, üritades neid siis kuidagi laiemasse konteksti asetada. Pole ime, et meedia tegevus paistab poriloopimisena, kui riigipea ise eelistab  miljonite käekäiku suunavaid avaldusi edastada 280 tähemärgi piires.

Samas näitavad uuringud, et peavoolumeedia usaldusväärsus ameeriklaste seas on mullu novembriga võrreldes tõusuteel ning Trumpi avaldusi tähtsates küsimustes usaldatakse aina vähem. Allikakriitika on väärt asi ja tihti jäävad peavoolumeedia kritiseerijatest endist lähemal vaatlusel alles vaid riismed.

23.10.2017 25.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto