Sisukord
Arvamus
Postimees
24.10.2017
Eesti Pikamäe: rahva tahe on ülimuslik Sotsid tahavad Tallinnas mitut tähtsat ametit Kolm teele jooksnud hobust hukkus veokirataste all Riigikontrolör Alar Karis püüab Tõnis Lukase kõrval ERMi juhi kohta (1) Toom ei läinud liimile (9) Välismaa Aafrika – Põhja-Korea salajane kullaauk Mehhiko õpib Trumpiga läbi rääkima Uuring: uutel valimistel kaotaksid iseseisvuslased enamuse (1) Välismaa lühiuudised: 24.10.2017 Arvamus Ivan Makarov: Moosud euroopalike väärtuste valvel (53) Mihkel Mutt: mitte ainult lapsepõlvest (38) Juhtkiri: riigitööle koolipinki ja ühtlasi õpetajaks Postimees 1935. aastal: telefon kirja asemele Merle Jääger: vene hing ja vene küsimus (8) Margus Parts: tõde ja õigus Ameerika moodi (3) Kultuur Kui ilus on olla haige Sport Optimistlik Mait Patrail enne koondisemänge: enamik mehi on heas vormis Spordi lühiuudised Kalev/Cramo Ühisliigas - võitlust oli, aga võit jäi ikka tulemata Kas Ragnar Klavan jääbki pingile? TLÜ Kalevi peatreener Raido Roos kiidab Bamba Falli Vormelitülis pillutakse solvanguid ja nõutakse muutusi Tervis Gripivaktsiini napib ja lisapartiid ei pruugi tulla Vaktsiin kaitseb gripi eest aasta jagu Tartu Poiss püüdis Tartu kesklinnas Atlantise juurest võimsa haugi (2) Kajar Lember: otsustamisest ja vastutamisest (2) Spordisõbrad saavad nädal aega nautida tipptennist Miks loob Reformierakond Tartus võimuliidu Keskerakonnaga? Linnapea selgitab (3) Regilaulutoas saab kaasa laulda elu lugusid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Merle Jääger: vene hing ja vene küsimus

2 min lugemist
Merle Jääger. FOTO: Kristjan Teedema

Nädalakene tagasi sattusin vestlusse keskealise vene naisterahvaga. Ta pole küll siin sündinud, kuid paar aastakümmet elanud siiski. Eesti keelest saab aru, aga rääkida pelgab. Kultuurihuviline, intelligentse väljenduslaadiga. Tänavu suvel sõitsid nad abikaasaga Värskasse, aga tagasi osustasid tulla Võru kaudu. Proua Ženja sattus esimest korda nägema linnusevaremeid. Vana-Vastseliinas.

«See oli uskumatu, vapustav vaatepilt! Ma ei teadnudki, et Eestis on losse olnud!»

«Oo, jaa,» vastasin mina. «Neid on ikka omajagu: Viljandi, Haapsalu, Kuressaare...»

Tegin talle Eesti vanema ajaloo lühikursuse. Kõnelesin ristirüütlitest, 13. sajandi vallutustest, muinasaegsetest linnusekohtadest ja Madisepäeva lahingust. Lembitust, muidugi ka.

«Oo, kas eestlastel on kuningaid ka olnud?»

Hm... Seda daami ei saa süüdistada huvipuuduses, ta on lihtsalt siiani töötanud ja elanud peamiselt venekeelses keskkonnas. Ženja armastab Ahmatovat rohkem kui Puškinit, tunneb tänapäeva vene kirjandust, teda võib kohata kunstinäitustel ning kontsertidel. Vene ajalugu teab ka enne Suurt Isamaasõda ja Oktoobrirevolutsiooni. Jermakki ta kangelaseks ei pea.

«Putin peaks laskma Ukrainal omaette olla, kui nad tahavad. Niigi oleme holodomor'iga neile palju kannatusi tekitanud, haavu hingedesse löönud, seda on raske andestada,» arvab Ženja.

Muidugi, ta elab peaasjalikult venekeelses infoväljas, aga ma toonitan veel kord, et huvipuudusega siin tegemist küll pole. Sain aru, et meie, eestlased, peaksime siin ise endale otsa vaatama ning mõtlema, mida annaks teisiti teha. Me võtame teadmisi oma ajaloost ülimalt endastmõistetavana ja eeldame automaatselt, et ka kõik teised on meiega enam-vähem samal tasemel.

Ma ei kutsu üles venelasi otseselt nunnutama, aga ehk tuleks neisse mingite kohtade pealt suhtuda kui lastesse: seletada, seletada, seletada. Rahulikult seletada, sest ajalugu on see, mis on kujundanud meie rahvuse selliseks, nagu me oleme. 5. oktoobril avati Tartu Linnamuuseumis näitus Eesti viikingiaaretest. Varem oli võimalik seda näha Tallinna meremuuseumis.

Kindlasti soovitan proua Ženjal seda külastada. Muidugi pole seal midagi Lembitust, hoopis võib leida viikingiaegsete kaubateede kaardilt tuttavaid kohanimesid: Polotsk, Novgorod, Kiiev. Saab imetleda Tartu lähedalt leitud bütsantsi päritolu hõbedast kastmeserveerimise kausikest. Ta pole rumal naine, ta saab aru, et siin elasid läänemeresoome hõimud ning seisis Toomemäel kants, et maa ei olnudki tühi ja paljas, enne kui Jaroslav Tark 1030. aastal rüüstatud ja mahapõletatud Tarbatu varemeile Jurjevi rajas.

Proua Ženjast jupp nooremadki venelased, kes on oma koolihariduse saanud tänases Eesti Vabariigis, ajavad silmad üllatusest pungi, kui kuulevad küüditamistest.

«Mis küüditamine? Toimus rahuliku elanikkonna evakueerimine sõja jalust kaugematesse piirkondadesse.»

Nad usuvad seda siiralt ning imestavad, miks me selle eest neile tänulikud pole. Nii me elamegi üksteise kõrval erinevais inforuumides. Kelle tegemata töö see on? Ei tasu peljata, et nad kõik on kivikindlalt omandatud ajalookäsitluses kinni. Ma arvan, et enne kui hakata kvoodipagulasi integreerima, peaksime aktiivsemalt integreerima oma venekeelset elanikkonda. Uskuge, nad kõik pole kindlasti e astmel x.

Seotud lood
23.10.2017 25.10.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto