Sisukord
Arvamus
Postimees
24.10.2017
Eesti Pikamäe: rahva tahe on ülimuslik Sotsid tahavad Tallinnas mitut tähtsat ametit Kolm teele jooksnud hobust hukkus veokirataste all Riigikontrolör Alar Karis püüab Tõnis Lukase kõrval ERMi juhi kohta (1) Toom ei läinud liimile (9) Välismaa Aafrika – Põhja-Korea salajane kullaauk Mehhiko õpib Trumpiga läbi rääkima Uuring: uutel valimistel kaotaksid iseseisvuslased enamuse (1) Välismaa lühiuudised: 24.10.2017 Arvamus Ivan Makarov: Moosud euroopalike väärtuste valvel (53) Mihkel Mutt: mitte ainult lapsepõlvest (38) Juhtkiri: riigitööle koolipinki ja ühtlasi õpetajaks Postimees 1935. aastal: telefon kirja asemele Merle Jääger: vene hing ja vene küsimus (8) Margus Parts: tõde ja õigus Ameerika moodi (3) Kultuur Kui ilus on olla haige Sport Optimistlik Mait Patrail enne koondisemänge: enamik mehi on heas vormis Spordi lühiuudised Kalev/Cramo Ühisliigas - võitlust oli, aga võit jäi ikka tulemata Kas Ragnar Klavan jääbki pingile? TLÜ Kalevi peatreener Raido Roos kiidab Bamba Falli Vormelitülis pillutakse solvanguid ja nõutakse muutusi Tervis Gripivaktsiini napib ja lisapartiid ei pruugi tulla Vaktsiin kaitseb gripi eest aasta jagu Tartu Poiss püüdis Tartu kesklinnas Atlantise juurest võimsa haugi (2) Kajar Lember: otsustamisest ja vastutamisest (2) Spordisõbrad saavad nädal aega nautida tipptennist Miks loob Reformierakond Tartus võimuliidu Keskerakonnaga? Linnapea selgitab (3) Regilaulutoas saab kaasa laulda elu lugusid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1935. aastal: telefon kirja asemele

1 min lugemist
Telefon. Üleval on kaks kella. Helistamine käis nii, et kuuldetoru võeti üles ja vändati aparaati. Keskjaama neidudel olid kommutaatoritel juhtmete otsas pikad stepslid. Neidudele oli vaja teatada abonendi nimi, linn või asula, kellega sooviti kõnelda, ja nad ühendasid. Kui kõne räägitud, pandi kuuldetoru hargile ja liigutati korraks vänta, siis sai keskjaamaneiu teada, et lülitab lahti. Kui telefon oli ühes küla ääres, siis polnud vaja läbi keskjaama helistada, lepiti kokku, kuidas märku anda (kas üks kell, kaks kella, lühike ja pikk kell – võimalusi oli palju) – nii sai omavahel rääkida. FOTO: Heino Käos

Kirjapostisaadetiste arv väheneb. Postivalitsuse andmetest nähtub, et kirjapostisaadetiste arv on viimasel ajal vähenenud. 1934./35. tegevusaastal vähenes nende arv (võrreldes eelmise aastaga) nimelt 4,6 protsendi võrra. Seejuures vähenesid ainult sisemaalised saadetised – 7,7 protsendi võrra, kuna välismaaliste arv suurenes.

Kirjapostisaadetiste arvu vähenemine näib olevat tingitud telefoni arenemisest, sest telefoni kättesaadavamaks muutumine võimaldab läbikäimist kiiremalt ja kergema vaevaga.

Rahakaartide operatsioonid suurenesid 1934./35. tegevusaastal nii sise kui ka välismaalises läbikäimises. Sisemaaliste rahakaartide operatsioonid suurenesid summaarselt 9,2 protsendi võrra, välismaale läinud rahakaartide arv kasvas summaliselt 63,6 protsendi võrra. Suurenemist põhjustas läbikäimise üldine elavnemine, samuti ka välismaale rahasaatmise kitsenduste osaline kaotamine. See seisis selles, et 1935. aasta jaanuaris tõsteti rahasumma ülemmäär, mida üks isik võiks saata päevas ühele adressaadile välismaale Eesti Panga loata, 5 kroonile (varasemalt oli ülemmäär 3 krooni). 24.10.1935

Seotud lood
23.10.2017 25.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto