Sahhalin – tõusva päikese saar

28. oktoober 2017, 0:00

Južno-Sahhalinsk on Venemaa kohta heal järjel.
Korealasi on palju ja nad mõjutavad tugevalt linnapilti.
Mida lähemal põhjaosas asuvatele naftaväljadele, seda vaesemaks elu muutub.

Južno-Sahhalinski koduloomuuseum on üks kahest jaapani perioodist säilinud hoonest. FOTO: Aimar Ventsel

Sahhalini võib pidada Vene riigi alguseks. Vähemalt on see koht, kus Venemaal algab päev, sest tegemist on Venemaa Föderatsiooni kõige idapoolsema otsaga. Siberi linnad ehitati lööktöö korras ja seepärast on need ühesugused. Paikkondlik iseloom avaldub alles detailides.

Tellijale

Južno-Sahhalinski lennuväljal tekkis kohe see õige Siberi tunne. Karused tursked siilisoenguga mehed – riietatud odavatesse teksadesse, vativestidesse, tumedatesse dressidesse ning selgelt turult ostetud jopedesse – suundusid väljapääsu ees kõigepealt suitsunurka, ladudes oma kiletatud kompsud ühte virna.

Esimesest pilgust oli selge, et need on vahtoviki ehk vahetustega töötavad nafta- ja gaasitöölised. Venemaa eliitproletariaat, mehed, kes töötavad paar nädalat (vahest ka kuud) jutti, et siis sama kaua kodus olla. See on omaette inimtõug, kelle tunneb ära esimesest pilgust. Lärmakad, rohmakad, aga tegelikult heasüdamlikud mehed. Suitsunurgas seletasid nad mulle, millise bussiga ma linna saan.