L, 10.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sahhalin – tõusva päikese saar

Aimar Ventsel
, etnoloog
Sahhalin – tõusva päikese saar
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Južno-Sahhalinski koduloomuuseum on üks kahest jaapani perioodist säilinud hoonest.
Južno-Sahhalinski koduloomuuseum on üks kahest jaapani perioodist säilinud hoonest. Foto: Aimar Ventsel

Sahhalini võib pidada Vene riigi alguseks. Vähemalt on see koht, kus Venemaal algab päev, sest tegemist on Venemaa Föderatsiooni kõige idapoolsema otsaga. Siberi linnad ehitati lööktöö korras ja seepärast on need ühesugused. Paikkondlik iseloom avaldub alles detailides.

Južno-Sahhalinski lennuväljal tekkis kohe see õige Siberi tunne. Karused tursked siilisoenguga mehed – riietatud odavatesse teksadesse, vativestidesse, tumedatesse dressidesse ning selgelt turult ostetud jopedesse – suundusid väljapääsu ees kõigepealt suitsunurka, ladudes oma kiletatud kompsud ühte virna.

Esimesest pilgust oli selge, et need on vahtoviki ehk vahetustega töötavad nafta- ja gaasitöölised. Venemaa eliitproletariaat, mehed, kes töötavad paar nädalat (vahest ka kuud) jutti, et siis sama kaua kodus olla. See on omaette inimtõug, kelle tunneb ära esimesest pilgust. Lärmakad, rohmakad, aga tegelikult heasüdamlikud mehed. Suitsunurgas seletasid nad mulle, millise bussiga ma linna saan.

Märksõnad
Tagasi üles