Sisukord
Muusika
Postimees
28.10.2017
Eesti Kõik kõrvitsapeole! Haiguste ravi – garanteeritud (1) Haigekassa hakkab tasuma uute vähiravimite eest Karise valimist varjutab tüli (7) Elektrilevi on valmis Palo plaaniga kaasa minema Majandus Juhtmed sassis (4) Välismaa Riiklik hullumeelsus (1) Viis fakti Hispaania põhiseaduse kohta (6) KOHALIK VAADE: OECD arvutused katalaanide rõhumist ei kinnita (4) Lõpuks kuulutas iseseisvuse välja parlament Rajoy lubas artikkel 155 abil korra majja lüüa (2) Arvamus Juhtmed sassis (4) Juhtkiri: Hispaania tuumapomm (13) Haiguste ravi – garanteeritud (1) Riiklik hullumeelsus (1) EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas Postimees 1997. aastal: koolipoiss tõi granaadi kooli Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Valitseja partei, mitte taeva armust (2) Marian Võsumets: ERR, kas paistad läbi? (17) Kultuur Nädala plaat. Mõistus ja tunded Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Sport Iisrael sai FIFAs Palestiina üle seljavõidu Kalev jahib ameeriklastele toetuva Avtodori vastu avavõitu Levadia viik lükkas Flora tiitlile veel lähemale Tänak hoiab tiitliunistust elus Ralliraadio lobasuu: Tänak on muutunud ideaalilähedaseks sõitjaks Rajapiirid kütavad kirgi ka Mehhikos Mart Soidro: kuhu küll kõik pikad jäid? Tarbija Rehv vali vastavalt sõiduharjumustele (2) AK Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja agnostik seksist, migrantidest ja homoabieludest (23) Häirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole (1) Nädala plaat. Mõistus ja tunded Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest (6) Vikerkaar loeb. Truuduse rüütel Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestis avati GSM-võrk Andrew Chadwick: Trump lõikas kasu uue meedia ärimudelist Artemi Troitski: Matilda jälle lavalaudadel – 126 aastat hiljem (4) Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Arter Külakiik taskus Filmiarvutus «Lumemees»: igav joodik ja tühi lumi Neptuni kuningriiki avastamas Sahhalin – tõusva päikese saar (1) Horoskoop Jalgpall mõtlevale inimesele Barcelona olümpiaküla keeras linna uuesti näoga mere poole Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Ilona Leib: mis on lubatud Jupiterile (2) Valmistu jõuludeks: kõrvitsahoidis väikese tšilliga Sõiduproovis kaks Opelit. Ehk viimane ükssarvik ja head geenid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala plaat. Mõistus ja tunded

2 min lugemist
Destroyer „ken“ FOTO: plaat

Mida hakkab keskmine inimene peale infoga, et «ken» oli tegelikult Suede’i ühe suurima hiti «The Wild Ones» esialgne pealkirjavariant?

Ilmselt eriti mitte midagi. Kanada bändi Destroyer frontman, hispaania juurtega Vancouveri indiveteran Dan Bejar ei ole aga melomaanide õnneks keskmine inimene ja tema sai sellest inspiratsiooni terve suurepärase albumi jaoks.

Destroyer ongi algusest peale olnud Dan Bejar ja saatemuusikud, ning Destroyeri 12. stuudioalbum ei ole selles mõttes mingi erand. Alati võrdlemisi erinevate stiilide vahel isikupäraselt kulgenud Destroyer ei ole seekord ette võtnud aga üldsegi mitte üheksakümnendate alguse britpop’i, nagu plaadi nimest võiks eeldada, vaid kaheksakümnendate romantilis-tumedama poole.

Uus Destroyer kõlab, nagu oleks kõlanud hiilgeaegade The Cure’i ja New Orderi kollaboratsioon, mida küll kunagi ei tekkinud, kuid mille Bejar nüüd sügava kummarduse saatel viimaks ise ära tegi. Kitarr, trummid, bass, kummitav sünt ja gootilik atmosfäär. Haldjalikud meloodiad, mille kohal hõljub midagi ülevat, ähvardavat ja lõplikku. Nagu tuleks keset haljendavat aasa äkki peale seletamatu klaustrofoobiahoog. Kusjuures see ei ole üldse sünge plaat. Bejari tekstid on muidugi tase omaette, talle ei valmista mingit probleemi panna ühte lausesse kokku Shakespeare ja The Smiths ning kommenteerida, et proovis seda laulda nagu Pete Doherty («Cover of the Sun»), aga sai siis lõpuks aru, et tee mis tahad, see kõlab ikkagi nagu tüüpiline Destroyeri bullshit.

Bejari aju ja taju ei ole kindlasti stereotüüpsed, näiteks rokkmuusikutele kui kõigele kaduvale pühendatud tempokas new wave’ilik «In The Morning» pätsab oma meloodiasse nii mõndagi kaheksakümnendate keskpaiga pop-soul-funk-pundi DeBarge hitist «Rhythm Of The Night». Albumi lõpulugu, dramaatiline ja hair-metal’i kitarrisoologa varustatud «La Regle du Jeu» on ilmselt kõige häbitumalt kommertslikum lugu bändi diskograafias ning kõlab laias laastus nagu Läti eurolaul.

Juba 1996. aastal debüütalbumiga lagedale tulnud ning kriitikute kitsamas ringis ikka hinnatud Destroyeri jaoks saabus kommertslikus mõttes arvestatavam läbimurre alles 2011. aastal koos plaadiga «Kaputt», kus esimest korda kombati tõsisemalt kaheksakümnendate electropop’i g-punkti. Bejar analoogtrummimasina rütmis emotsionaalsel moel oma krüpteeritud sõnumeid esitamas on päris spirituaalne kogemus.

Destroyer

«ken»

Dead Oceans

4 punkti 

Seotud lood
27.10.2017 30.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto