Sisukord
Arvamus
Postimees
28.10.2017
Eesti Kõik kõrvitsapeole! Haiguste ravi – garanteeritud Haigekassa hakkab tasuma uute vähiravimite eest Karise valimist varjutab tüli (7) Elektrilevi on valmis Palo plaaniga kaasa minema Majandus Juhtmed sassis (3) Välismaa Riiklik hullumeelsus (1) Viis fakti Hispaania põhiseaduse kohta (6) KOHALIK VAADE: OECD arvutused katalaanide rõhumist ei kinnita (4) Lõpuks kuulutas iseseisvuse välja parlament Rajoy lubas artikkel 155 abil korra majja lüüa (2) Arvamus Juhtmed sassis (3) Juhtkiri: Hispaania tuumapomm (13) Haiguste ravi – garanteeritud Riiklik hullumeelsus (1) EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas Postimees 1997. aastal: koolipoiss tõi granaadi kooli Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Valitseja partei, mitte taeva armust (2) Marian Võsumets: ERR, kas paistad läbi? (17) Kultuur Nädala plaat. Mõistus ja tunded Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Sport Iisrael sai FIFAs Palestiina üle seljavõidu Kalev jahib ameeriklastele toetuva Avtodori vastu avavõitu Levadia viik lükkas Flora tiitlile veel lähemale Tänak hoiab tiitliunistust elus Ralliraadio lobasuu: Tänak on muutunud ideaalilähedaseks sõitjaks Rajapiirid kütavad kirgi ka Mehhikos Mart Soidro: kuhu küll kõik pikad jäid? Tarbija Rehv vali vastavalt sõiduharjumustele (2) AK Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja agnostik seksist, migrantidest ja homoabieludest (23) Häirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole (1) Nädala plaat. Mõistus ja tunded Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest (6) Vikerkaar loeb. Truuduse rüütel Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestis avati GSM-võrk Andrew Chadwick: Trump lõikas kasu uue meedia ärimudelist Artemi Troitski: Matilda jälle lavalaudadel – 126 aastat hiljem (4) Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Arter Külakiik taskus Filmiarvutus «Lumemees»: igav joodik ja tühi lumi Neptuni kuningriiki avastamas Sahhalin – tõusva päikese saar (1) Horoskoop Jalgpall mõtlevale inimesele Barcelona olümpiaküla keeras linna uuesti näoga mere poole Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Ilona Leib: mis on lubatud Jupiterile (2) Valmistu jõuludeks: kõrvitsahoidis väikese tšilliga Sõiduproovis kaks Opelit. Ehk viimane ükssarvik ja head geenid Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas

2 min lugemist
Tuuli Rehemaa FOTO: Erakogu

Lugemist hõlbustava sidekriipsu ehk loetavussidekriipsu võib panna liitsõnadesse selleks, nagu nimigi ütleb – et neid sõnu oleks lihtsam lugeda. Põhjusi võib olla mitmesuguseid: liitsõna on pikavõitu (nt fluorestsentspolarisatsioon-immuunanalüüs); nimetuletises soovitakse näidata nimede piiri (nt hannes-võrnolik); sõna valesti lugemise vältimiseks (nt puu-rauk tähenduses ’väga vana puu’); liitsõnaosade piiril on kõrvuti kolm või rohkem ühesugust tähte (nt maa-ala, pikk-kuub, kuu-uurija).

Loetavussidekriipsu panek liitsõnasse, kus on kõrvuti kolm või rohkem ühesugust tähte, on vabatahtlik. Ka ÕS 2013 ei esita sellistes märksõnades loetavussidekriipse, sestap ongi ÕSis nt märksõnad maaala ja pikkkuub, mis ei tähenda, et vale oleks kirjutada sidekriipsuga maa-ala ja pikk-kuub. See keelereegel nagu paljud teisedki pole aga alati sama liberaalne olnud.

Kolme või nelja ühesuguse tähe kõrvuti sattumise vältimiseks on sidekriipsu soovitanud tarvitada juba Johannes Aavik 1936. aasta «Eesti õigekeelsuse õpikus ja grammatikas», kus ta küll eelistab panna seda täishäälikute vahele (nt turu-uudised, isamaa-armastus), ent kaashäälikute vahel ei ole sidekriips tema väitel nii tähtis ja sobib kirjutada nii plekk-katus kui ka plekkkatus. Johannes Valgma ja Nikolai Remmeli 1968. aasta «Eesti keele grammatika» väljendub juba rangemalt: «sidekriipsu tarvitatakse, et vältida kolme või nelja ühesuguse tähe kõrvuti kirjutamist». 1976. aasta ÕSi grammatikalisas on nõutud, et «sidekriipsu tuleb tarvitada, kui satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte» – küllap tol ajal oli maaala, pikkkuub või jäääär jäme kirjaviga, mis õpilasel kohe hinde alla võttis.

Esimesi märke selle reegli lõdvenemisest näitab 1993. aastal ilmunud «Eesti keele grammatika», kus on öeldud, et sidekriipsu kasutamine enam kui kahe sama tähe järjendis on vähenemas. Tiiu Erelti 1995. aasta «Eesti ortograafia» kasutab aga juba sõna võib: «sidekriipsu võib panna liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte». Ring on täis saanud.

Sidekriipsutamisega ei maksa siiski hoogu minna. Nagu öeldud, võib loetavussidekriipsu panna siis, kui sõnade liitumiskohas on kolm või rohkem ühesugust tähte, aga kahe ühesuguse tähe vahele pole seda vaja – näiteks üleeuroopaline kirjutatakse alati ilma kriipsuta, aga üle‑eestiline võib kirjutada nii kriipsuga kui ka ilma: üleeestiline. Sidekriipsu pole vaja panna ka seda tüüpi liitsõnadesse, nagu lemmikkaubamärk, terviseedendus ja lameekraan või guljaššsupp, kloššseelik ja koduloouurija.

Seotud lood
27.10.2017 30.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto