Sisukord
Arvamus
Postimees
26.10.2017
Eesti Keskerakond otsustas võimu Tallinnas mitte jagada (14) Helde käega pirukajagajad (2) Majandus Kes on ahistamiskahtluse saanud Eesti juurtega Steve Jürvetson? (2) Eesti puidutööstustel juba praegu toorainega kitsas käes (8) Välismaa Albaania toob päevavalgele oma kommunistliku mineviku pärandi KOHALIK VAADE. Hispaanlastele on Läti erakordne väljakutse Läti saadik tõrjub jutte NATO abi ootavatest mehenäljas naistest Raamat heidab valgust Soome suvisele valitsuskriisile Hiinas algas Xi ajastu Vene ajakirjaniku ründamine jättis palju lahtisi otsi (1) Arvamus Lugeja ERRis toimuvast: see on juba liig mis liig (1) Ahto Lobjakas: Rahvaerakond Reform (4) Lugeja kiri: käed eemale «Aktuaalsest kaamerast»! (2) Postimees 1925. aastal: õudne juhtumine südaööl Juhtkiri: otsustav promill Tõnis Oja: riik mõnitab börsiettevõtteid Jaan Reinhold: kuus riiki, mis vajavad meie tähelepanu Martin McKee: alkoholitootjaid tuleb hinnata nende tegude, mitte sõnade põhjal (2) Kultuur Kaasaegne kunst – kas mõistetamatu mõttetus? (1) Tahte kurb mäng jõu paberis Mayhemi müsteerium klubis Tapper Tahte otsingul maskide maailmas Sport Venelase F1-karjäärile tõmmati kriips peale Postimehe eksklusiiv! Mäkinen: tahtsime Tänakut juba mullu Markkanen püstitas rekordi ja sai LeBron Jamesilt kiita Britid valmistuvad olümpiamängudelt evakueeruma Tartu Annelinlik hoonekõrgus jõuab Ülejõele Võimuta jäänud Jõgevamaa valimisliidud kahtlustavad parteisid salasobingus Liisa-Lotta Veiken: lõputu võõraviha ja näpuga näitamine (10) Qvalitase ja Medicumi arstid kolisid kokku Lõõtsa tänavalt kaovad tõkkepuud teadmata tulevikus Kuno Tammearu: hädad võivad tabada meid ootamatult Põltsamaal saab taas autoga üle silla, kuid ehitus veel jätkub Ajaloolugu: kuidas Ida-Virumaa Eestile jäi (1) Kompanii Nii veeretab end huumorirulliga üle spliini Raamatusse jõudsid tordid koos videotega Vigastatud loomadega peab tegelema riik, aga osa vastutusest lasub ka vabatahtlikel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Lobjakas: Rahvaerakond Reform

2 min lugemist
Ahto Lobjakas FOTO: Eero Vabamägi

Reformierakonna liidri Hanno Pevkuri lubadus loobuda edaspidises valimisvõitluses rahvuste pinnal vastandumisest kujutab endast sõjakuulutust «tagatoale», mille mütoloogilisimaks esindajaks on tõusnud Kristen Michal.

Reedel Äripäeva «Kuumas toolis» istunud Pevkur vaevalt usub, et seni Eesti taasiseseisvumisaja poliitikat varjutanud küsimus identiteedist iseenesest kaob.

Kõik usutleja Aivar Hundimäe asjakohased küsimused olid seotud Michali isikuga ning Pevkur kinnitas igas vastuses seose olemasolu. Rahvustepõhine vastandumine – mille koht Pevkuri kõige reljeefsemas väljenduses on nüüd «Eesti ajaloo prügikastis» – oli Michali strateegia Tallinnas. Tallinnas Reformierakond hävis ses mõttes, et mängis end järgmiseks neljaks aastaks täiesti auti.

Muidugi tuleb tähele panna, et rahvustevahelise vastandumise poliitika on ainus poliitika, mida Reformierakond on viimase kümne aasta jooksul ajanud. Rahvustevahelise vastandumise poliitika on parteile olnud edukas, kuna tõi Reformile 2011. ja 2015. aastal valimisvõidu. Vene kaart on olnud Reformierakonna tagatoa trumpäss mitte ainult pragmaatiliselt, vaid ideoloogilisest veendumusest. Pevkur on seetõttu võtnud suure riski. 

Ka Reformierakonna uuema hingeelu mittetundja võib lisada rea tähelepanekuid, mis seda riski esmamuljest ratsionaalsemana lubavad paista.

Esiteks tuleb Pevkuri kannapööre ajal, mil temast sai ühtlasi riigikogu teine aseesimees Eesti poliitikast järjest kuulsusetumalt taanduva Taavi Rõivase asemel. Pealtnäha on tegemist kummalise sammuga, mis ähvardab Pevkuri opositsioonipoliitika ääsist üsna kaugele nihutada. Operatiivtöö jääb nüüd tahes tahtmata uuele fraktsioonijuhile Jürgen Ligile.

Kuid unustatakse Jüri Ratase inspireeriv eeskuju. Ratas nimelt näitas, et riigikogu teise aseesimehe koht on suurepärane koht, millelt üle kogu Eesti ringi reisides ehitada üles tõhus ja võimas sidemete ja toetajate võrgustik.

Pevkuri gambiidi tulemuslikkust saame hinnata 2019. aasta märtsis. Reformierakond on traditsiooniliselt olnud meritokraatlik partei. Hea häältesaak garanteerib ka hea positsiooni võimu jagamisel. Michalist kaks või kolm korda suurem häältesaak paneks viimase ambitsioonidele taas jala ette.

Teine mõttekäik on lennukam. Kuidas kavatseb Pevkur kompenseerida rahvustevahelise konflikti eemaldamise erakonna arsenalist? Ülalosundatud usutlust lugedes näeme, et Pevkur kõrvutab korduvalt Reformi kehva tulemust Tallinnas head tulemusega Tallinnast väljas.

Siit võiks järeldada, et Pevkur üritab ka Reformi raskuskeset nihutada kohtadele (nagu tegi Rataski). Sihikul oleks seega Reformi muutmine rahvaparteiks Saksa mudeliga. Praegusena on Reform struktuurilises plindris: Keskerakond domineerib tsentris ja vasakul poolel. Reform on primus inter pares konkurentsitihedal paremal tiival. Valimiste võitmiseks tuleb kuidagi võtta hääli IRLilt ja EKRE-lt. Rahvusradikaliseerumine ei tööta, sest nii IRL kui ka EKRE on suuteline Reformist piisavalt üle karjuma, et ankurdada too Eesti poliitika igaveseks teiseks Keskerakonna järel.

Muidugi on Pevkuri plaanil mitu nõrka kohta. Reformi pole kunagi valitsetud väljastpoolt tagatuba. Pevkuri loomulikud liitlased on isa ja tütar Kallased. Kaja Kallast mainis Pevkur usutluses jälle kontrastis Michaliga, kuid ta on kaugel Brüsselis. Siim Kallas Viimsi vallavanemana on huvitaval trajektooril, aga jääb Eesti suures poliitikas autsaideriks.

Pevkur peab sõda kahel rindel, ühel pool Kesk ja teisel pool kolm ülejäänud paremparteid. Kuid ta võib olla teinud panuse õigele kaardile, kalkuleerides, et Reformi toetuse tuumik, Eesti uuem keskklass, on sõjahüsteeriast väsinud.

Seotud lood
25.10.2017 27.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto