Sisukord
Päevakomm
Postimees
26.10.2017
Eesti Keskerakond otsustas võimu Tallinnas mitte jagada (14) Helde käega pirukajagajad (2) Majandus Kes on ahistamiskahtluse saanud Eesti juurtega Steve Jürvetson? (2) Eesti puidutööstustel juba praegu toorainega kitsas käes (8) Välismaa Albaania toob päevavalgele oma kommunistliku mineviku pärandi KOHALIK VAADE. Hispaanlastele on Läti erakordne väljakutse Läti saadik tõrjub jutte NATO abi ootavatest mehenäljas naistest Raamat heidab valgust Soome suvisele valitsuskriisile Hiinas algas Xi ajastu Vene ajakirjaniku ründamine jättis palju lahtisi otsi (1) Arvamus Lugeja ERRis toimuvast: see on juba liig mis liig (1) Ahto Lobjakas: Rahvaerakond Reform (4) Lugeja kiri: käed eemale «Aktuaalsest kaamerast»! (2) Postimees 1925. aastal: õudne juhtumine südaööl Juhtkiri: otsustav promill Tõnis Oja: riik mõnitab börsiettevõtteid Jaan Reinhold: kuus riiki, mis vajavad meie tähelepanu Martin McKee: alkoholitootjaid tuleb hinnata nende tegude, mitte sõnade põhjal (2) Kultuur Kaasaegne kunst – kas mõistetamatu mõttetus? (1) Tahte kurb mäng jõu paberis Mayhemi müsteerium klubis Tapper Tahte otsingul maskide maailmas Sport Venelase F1-karjäärile tõmmati kriips peale Postimehe eksklusiiv! Mäkinen: tahtsime Tänakut juba mullu Markkanen püstitas rekordi ja sai LeBron Jamesilt kiita Britid valmistuvad olümpiamängudelt evakueeruma Tartu Annelinlik hoonekõrgus jõuab Ülejõele Võimuta jäänud Jõgevamaa valimisliidud kahtlustavad parteisid salasobingus Liisa-Lotta Veiken: lõputu võõraviha ja näpuga näitamine (10) Qvalitase ja Medicumi arstid kolisid kokku Lõõtsa tänavalt kaovad tõkkepuud teadmata tulevikus Kuno Tammearu: hädad võivad tabada meid ootamatult Põltsamaal saab taas autoga üle silla, kuid ehitus veel jätkub Ajaloolugu: kuidas Ida-Virumaa Eestile jäi (1) Kompanii Nii veeretab end huumorirulliga üle spliini Raamatusse jõudsid tordid koos videotega Vigastatud loomadega peab tegelema riik, aga osa vastutusest lasub ka vabatahtlikel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: riik mõnitab börsiettevõtteid

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann/PM

Kas te kujutate ette, et mõne ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tulu või eelarve oleks 20 korda väiksem kui 20 aastat tagasi? Loomulikult mitte. Aga selline koht, ja mis kummalisem, enam-vähem toimiv koht, on meil täitsa olemas. Selleks on Tallinna börs.

Selle aasta augustis oli Tallinna börsi käive 13 miljonit eurot, 1997. aasta augustis oli see 250 miljonit eurot ehk 19 korda praegusest suurem. Börs peaks olema meie kapitalituru süda ning kõigele vaatamata ta seda ongi, sest võlakirja- ja muude instrumentide turud on veel väiksemad.

Kohaliku väärtpaberituru kolossaalsel marginaliseerumisel on terve rida põhjuseid, aga üheks olulisemaks neist on riigi roll, õigemini selle puudumine meie kapitalituru arengu kaasaaitamisel.

Kui ma mõni aasta tagasi Tallinna börsi esimese juhi Helo Meigasega börsi ja väärtpaberiseaduse loomisest rääkisin, meenutas ta hea sõnaga riiki, eelkõige rahandusministeeriumit ja Eesti Panka. Rääkimata sellest, et mõlemad olid algul nii Väärtpaberibörsi kui ka keskdepositooriumi aktsionärid.

Aga peagi hakkas riik kapitaliturgude arendamisest taanduma, muutudes algul  neutraalseks ja minu meelest viimasel ajal lausa vaenulikuks. Kõigepealt loobusid nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank oma osalustest nii börsis kui ka keskdepositooriumis, mis iseenesest oli põhjendatud.

Seoses püüdlustega ühineda euroga oli vast põhjendatud, et riik võttis vastu Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumise TeliaSoneralt (praegune Telia) 2010. aastal, mille tõttu jäi meie börs ilma viimasest likviidsest juhtivaktsiast. Siis oli investoritel teadmine, et vastu saadakse Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimine, kuid viimasel hetkel lõi valitsus araks ning investoritele jäid tühjad pihud.

Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et maksuamet, kes selle aasta aprillist hakkas avaldama ettevõtete käibeid, paneb börsiettevõtted, kellel on kohustus avalikustada oma tulemused esmalt börsisüsteemi kaudu, täbarasse olukorda. «Ettevõtetel puudub ka parima tahtmise puhul kontroll selle üle, millal maksuamet infot avaldab,» ütles Äripäevale börsi emitenditeenuste juht Hedi Uustalu. Lisaks põrutas finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, et börsiettevõtete käibeandmete avaldamine maksuameti poolt võib tuua ettevõtetele kopsaka trahvi.

Selle asemel, et riigis kehtivad regulatsioonid omavahel kooskõlla viia, hakatakse trahvima süüteo objekti. Minu meelest on see analoogiline olukorraga, et kui kedagi väärkoheldakse, siis kaalutakse hoopis kannatanu trahvimist, sest ta võis käituda provokatiivselt.

Kui riik annab pidevalt signaale, et börs teda ei huvita, ja kehtestab lambist börsiettevõtteid puudutavaid regulatsioone, tekib tahtmatult mõte, miks peaksid ettevõtted oma aktsiad üldse börsil noteerima.

Seotud lood
25.10.2017 27.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto