Sisukord
Päevakomm
Postimees
27.10.2017
Eesti Sadade tudengite lootustel on kriips peal Väärt kool pingutab õpilaste arendamiseks Inimesed annetasid lapse raviks vajaliku raha päevaga Majandus Mida kõike mõjutab tõusev alampalk? (2) Eesti gaasiturg jääb endiselt Gazpromile (2) Alampalga tõus pani ettevõtjad õlgu kehitama (5) Lugtmeijer: Eestile rajatakse liiga kulukat gaasivõrku (6) Välismaa Puigdemont vihastas nii pooldajaid kui vastaseid Majanduseksperdid ei suuda Kataloonia kriisi mõju hinnata Keda toetaksid katalaanid valimistel? Lätis leidub maad vanadele meestele Arvamus Karl-Eduard Salumäe: ohtlikum kui südatalvel Agu Vahur: Eesti tööturg on stagneerunud Andrus Karnau: Urve Palo külm dušš (2) Mart Kivastik: kuidas me linnud reetsime (22) Juhtkiri: koolipaanikat pole tarvis (3) Postimees 1933. aastal: relvastuse võidujooks algab Sigrid Petoffer: kas lapsendajate pereuuring täidab oma eesmärki? Kultuur Katse pääseda muusika ja helide taha Kultuuri lühid Sport Siim-Sander Vene peab Tartuga liitumist vähetõenäoliseks Ogier: olen Oti üle õnnelik Käsipallurid kordasid karukoopas negatiivset rekordit Tartu Küünlavalgusvolikogu kujunes kaardilt kaduva Pala valla juhi monoetenduseks ERMi juhi valimine on lõpusirgel. Loe, mida Tõnis Lukas ja Alar Karis muuseumi töötajate küsimustele vastasid (1) Väino Miil ja Kaia Linkberg tantsisid Itaalias karjääri parima koha Lasteasutuste uus toitlustaja vallandas Elvas pahameeletormi Viljandi maanteel püsivad kiiruspiirangu märgid vankumatult Bussihankest on luubi all väike nüanss Teerullid ootavad Elva teel parema ilma saabumist Prantsuskeelne väikse printsi lugu lööb laineid setu keeles Ülikooli tänaval avab uksed Tšehhovi restoran Esimene talveehmatus läheb kiirelt mööda Tudengite tasuta õigusbüroos hinnaalandust ei tehta (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl-Eduard Salumäe: ohtlikum kui südatalvel

2 min lugemist
Karl-Eduard Salumäe FOTO: Elmo Riig / Sakala

Iga kogenud autojuht teab, et muutlikud tee- ja ilmastikuolud on need kõige ohtlikumad.

Politseinikud ja liikluseksperdid manitsevad roolikeerajaid ikka ja jälle valima oludele vastavat sõidukiirust, aga kui rataste haarduvus teega muutub üheainsa hetkega kardinaalselt, siis on ikkagi üpris lihtne avastada end olukorrast, kus hoogu on rohkem kui tervislik oleks. Kõigest sekund või paar tagasi oligi kiirus ju oludele vastav.

Selles mõttes tuli tali tänavu isegi hästi: pika nullkraadi ümber vindumise ja musta jää trotsimise asemel sadas esimene ports lund suhteliselt kiiresti maha. Ja kui maa on valge, siis oskavad kõik eeldada, et on libe (ja külm).

Õnnetused ei lasknud ennast liikluses muidugi sellegipoolest oodata. Pahatihti oli hätta jäämise põhjus vahetamata rehvid. Aastakümnetepikkuse staažiga juhid võivad küll rinna kummi ajada ja öelda, et nõukaajal sõidetigi aasta ringi ühtede tahmarõngastega, ent mis nad ütlemata jätvad, on see, et tolleaegsed rehvid olid mustri ja segu poolest võrreldavad pigem tänapäevaste lamell-, mitte suverehvidega. Ja kui tollel Vene rehvil ikka turvis kulunud oli, siis ei edenenud ka ässa sõit kuigi hästi.

«Ei maksa siis suviste jalavarjudega liiklusesse ronida,» võib siinkohal kosta. Ja eks see ju õige ole. Ent vähemalt mingil määral tuleb mõista ka seda, et kui nõudlus rehvitöökodade järele ületab tunduvalt niinimetatud pakkumist, siis kulubki paratamatult aega, enne kui kõik saavad masinale naast- või lamellrehvid alla. Nii see elu käib.

Lähemaks nädalaks ilmaennustused lumeaja kestmist ei luba. Oodata on hoopis pluss- ja miinuskraadide vahel kõikuvat ilma, täpselt seda musta jääga looritatud vastikult petlikku perioodi, millest ennist räägitud sai. Jääb vaid üle loota, et äsja kogetud talve sissejuhatus karastas inimesi piisavalt, lülitas nad talverežiimile.

Ei ole liialdus öelda, et alanud on see üsna lühike periood aastast, kus rängalt viga saada on lihtsam mitte ainult suvega, vaid ka südatalvega võrreldes. Ja seda mitte üksnes autoga liikluses osaledes. Nullkraadi ümber kõikuva ilmaga võib ka kahel jalal liikumisega raskusi olla. Kui külili käies tuleb end lihtsalt uuesti püsti ajada ja mantel puhtaks kloppida, on hästi läinud. Halvemal juhul, nagu teame, käib pea millegi vastu.

Muidugi, enda ja teiste hoidmiseks saab teha päris palju, alustades talviste riiete, jalanõude ja autorehvide kasutusele võtmisest ning lõpetades parem-karta-kui-kahetseda-suhtumisega. See, kes sõidab veel pooleteise nädalagi pärast suverehvidega, on pesueht rumal.

Autor on ajalehe Sakala arvamustoimetaja.

Seotud lood
    26.10.2017 28.10.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto