Karl-Eduard Salumäe: ohtlikum kui südatalvel

Karl-Eduard Salumäe FOTO: Elmo Riig / Sakala

Iga kogenud autojuht teab, et muutlikud tee- ja ilmastikuolud on need kõige ohtlikumad.

Politseinikud ja liikluseksperdid manitsevad roolikeerajaid ikka ja jälle valima oludele vastavat sõidukiirust, aga kui rataste haarduvus teega muutub üheainsa hetkega kardinaalselt, siis on ikkagi üpris lihtne avastada end olukorrast, kus hoogu on rohkem kui tervislik oleks. Kõigest sekund või paar tagasi oligi kiirus ju oludele vastav.

Selles mõttes tuli tali tänavu isegi hästi: pika nullkraadi ümber vindumise ja musta jää trotsimise asemel sadas esimene ports lund suhteliselt kiiresti maha. Ja kui maa on valge, siis oskavad kõik eeldada, et on libe (ja külm).

Õnnetused ei lasknud ennast liikluses muidugi sellegipoolest oodata. Pahatihti oli hätta jäämise põhjus vahetamata rehvid. Aastakümnetepikkuse staažiga juhid võivad küll rinna kummi ajada ja öelda, et nõukaajal sõidetigi aasta ringi ühtede tahmarõngastega, ent mis nad ütlemata jätvad, on see, et tolleaegsed rehvid olid mustri ja segu poolest võrreldavad pigem tänapäevaste lamell-, mitte suverehvidega. Ja kui tollel Vene rehvil ikka turvis kulunud oli, siis ei edenenud ka ässa sõit kuigi hästi.

«Ei maksa siis suviste jalavarjudega liiklusesse ronida,» võib siinkohal kosta. Ja eks see ju õige ole. Ent vähemalt mingil määral tuleb mõista ka seda, et kui nõudlus rehvitöökodade järele ületab tunduvalt niinimetatud pakkumist, siis kulubki paratamatult aega, enne kui kõik saavad masinale naast- või lamellrehvid alla. Nii see elu käib.

Lähemaks nädalaks ilmaennustused lumeaja kestmist ei luba. Oodata on hoopis pluss- ja miinuskraadide vahel kõikuvat ilma, täpselt seda musta jääga looritatud vastikult petlikku perioodi, millest ennist räägitud sai. Jääb vaid üle loota, et äsja kogetud talve sissejuhatus karastas inimesi piisavalt, lülitas nad talverežiimile.

Ei ole liialdus öelda, et alanud on see üsna lühike periood aastast, kus rängalt viga saada on lihtsam mitte ainult suvega, vaid ka südatalvega võrreldes. Ja seda mitte üksnes autoga liikluses osaledes. Nullkraadi ümber kõikuva ilmaga võib ka kahel jalal liikumisega raskusi olla. Kui külili käies tuleb end lihtsalt uuesti püsti ajada ja mantel puhtaks kloppida, on hästi läinud. Halvemal juhul, nagu teame, käib pea millegi vastu.

Muidugi, enda ja teiste hoidmiseks saab teha päris palju, alustades talviste riiete, jalanõude ja autorehvide kasutusele võtmisest ning lõpetades parem-karta-kui-kahetseda-suhtumisega. See, kes sõidab veel pooleteise nädalagi pärast suverehvidega, on pesueht rumal.

Autor on ajalehe Sakala arvamustoimetaja.

Seotud lood
    26.10.2017 28.10.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto