Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
27.10.2017
Eesti Sadade tudengite lootustel on kriips peal Väärt kool pingutab õpilaste arendamiseks Inimesed annetasid lapse raviks vajaliku raha päevaga Majandus Mida kõike mõjutab tõusev alampalk? (2) Eesti gaasiturg jääb endiselt Gazpromile (2) Alampalga tõus pani ettevõtjad õlgu kehitama (5) Lugtmeijer: Eestile rajatakse liiga kulukat gaasivõrku (6) Välismaa Puigdemont vihastas nii pooldajaid kui vastaseid Majanduseksperdid ei suuda Kataloonia kriisi mõju hinnata Keda toetaksid katalaanid valimistel? Lätis leidub maad vanadele meestele Arvamus Karl-Eduard Salumäe: ohtlikum kui südatalvel Agu Vahur: Eesti tööturg on stagneerunud Andrus Karnau: Urve Palo külm dušš (2) Mart Kivastik: kuidas me linnud reetsime (22) Juhtkiri: koolipaanikat pole tarvis (3) Postimees 1933. aastal: relvastuse võidujooks algab Sigrid Petoffer: kas lapsendajate pereuuring täidab oma eesmärki? Kultuur Katse pääseda muusika ja helide taha Kultuuri lühid Sport Siim-Sander Vene peab Tartuga liitumist vähetõenäoliseks Ogier: olen Oti üle õnnelik Käsipallurid kordasid karukoopas negatiivset rekordit Tartu Küünlavalgusvolikogu kujunes kaardilt kaduva Pala valla juhi monoetenduseks ERMi juhi valimine on lõpusirgel. Loe, mida Tõnis Lukas ja Alar Karis muuseumi töötajate küsimustele vastasid (1) Väino Miil ja Kaia Linkberg tantsisid Itaalias karjääri parima koha Lasteasutuste uus toitlustaja vallandas Elvas pahameeletormi Viljandi maanteel püsivad kiiruspiirangu märgid vankumatult Bussihankest on luubi all väike nüanss Teerullid ootavad Elva teel parema ilma saabumist Prantsuskeelne väikse printsi lugu lööb laineid setu keeles Ülikooli tänaval avab uksed Tšehhovi restoran Esimene talveehmatus läheb kiirelt mööda Tudengite tasuta õigusbüroos hinnaalandust ei tehta (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: koolipaanikat pole tarvis

2 min lugemist
Eesti on ühtluskooli põhimõtte järgimisel olnud edukas juba vähemalt sajandi jagu. Pildil on Peeter Põld (1878-1930), üks olulisemaid vundamendi ladujaid. FOTO: Wikipedia.org

Eesti avalikkust haarab perioodiliselt koolitabelite ja eliitkoolide paanika. Üha uuesti ja uuesti käiakse läbi samasugused emotsionaalsed arutelude rajad nagu varasematelgi aastatel. Rahvusvahelises võrdluses eristuvad aga just Eesti ja me keelesugulased soomlased suhteliselt suure võrdsuse poolest koolisüsteemis.

Riigieksamite tulemuste analüüs toob esile, mida saab paremini teha. Olgu näiteks emakeele eksami analüüsist välja koorunud soovitus panna gümnaasiumis rohkem rõhku argumenteerimise, probleemide sõnastamise ja teksti refereerimise oskuse arendamisele.

Või siis soovitus gümnasistidele valida pigem lai kui kitsas matemaatikakursus ja -eksam. Tuli välja, et vajakajäämisi oli just matemaatikaeksami loovülesannetes, kus õige lõpplahenduseni viib mitu teed. Samuti tõdemus, et gümnaasiumikursus ei ole suutnud siluda lünki, kui õpilasel on need põhikooli matemaatikas tekkinud. Kindlasti on huvipakkuv, kuidas on läinud venekeelsete koolide õpilastel eesti keele eksamil – näiteks, võrreldes varasemate aastatega langust pole ja keelekümblus annab märkimisväärseid tulemusi.

Loomulikult toob Postimees lugejate ette andmed ja edetabelidki, kui need on koostatud ja kättesaadavad. Ent tuleb aru saada, et see ei ole siiski spordivõistlus, kus tulemust hinnatakse ainult ühe mõõtme järgi (kiireim jooksja, kõige kaugemale hüppaja) või siis äärmisel juhul lisades meetritele stiilipunktid nagu suusahüpetes.

Riigieksamite tulemuste keskmine erinevus kooliti on fakt ja üksiti sama loomulik nähtus nagu seegi, et kõik õpilased ei saa ühepalju punkte. Küsimus on selles, mida erinevuste teada saamisega peale hakatakse või mis kasu sellest põhimõtteliselt üldse tekkida võib. Riigieksamid mõõdavad iga õpilase sooritust eraldi ja on ka üksiti infoks kõrgkoolidele, keda oma õppuriks võtta ja kes tõenäoliselt sellel või teisel erialal väga hästi hakkama ei saaks.

Kooli headuse kohta ei anna aga pelk riigieksamite keskmine hinne ühemõttelist vastust. Üks aastast aastasse korduv jutt on see, et parimate keskmiste tulemustega koolid on saanud juba gümnaasiumi lävel valida endale tugevamaid õpilasi. Ja nii see kahtlemata ju ongi.

Lihtsalt tunde ja mulje järgi on üsna võimatu otsustada, kui suur roll on tulemuses õpilase looduslikel eeldustel, toetaval perekonnal, eelmises kooliastmes laotud vundamendil ja lõpuks sellel tööl, mida gümnaasiumiastmes on tehtud. Seepärast on väga hea, et Innove tegeleb ka just nimelt kooli panuse mõõtmisega. Ent sedagi ei peaks käsitlema malakana, vaid abistava teadmisena, mida kool saab kasutada paremaks saamiseks. 

Seotud lood
26.10.2017 28.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto