KKK – kohv, kirjandus, kunst

Vaade näitusele «Kohvist viidud», esiplaanil Hando Mugasto töö «Interjöör figuuridega», 1925 (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus).

FOTO: Eero Vabamägi

Nagu pealkiri viitab, on Vilde muuseumi (Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseum) näitusel «Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg eesti kunstis ja kirjanduses» kohv, kirjandus ja kujutav kunst paeluvalt ühendatud.

Eduard Vilde muuseumi juhataja ja kuraator Kairi Tilga armastab väga keelemänge ning näituse pealkirja variante oli tal teisigi. Ent just «kohvist viidud» annab näituse idee autori meelest aimu sellest, mis meeleolusid tekitab kohv kui jumaldatud jook.

Eelmisel aastal sattus Tilga kätte juhuslikult kohviteemaline erileht, kus oli nupuke kohvi ja põhjamaiste kriminullide seostest. «See väike lõik pani mõtted liikuma,» meenutab muuseumijuht. Seejärel luges ta veel kord üle 2009. aasta Loomingus ilmunud Toomas Haugi artikli «Kohvijoomine ja kohvikus loomine. Sõnaloolisi tähelepanekuid Madis Kõivu jälgedes» ning avastas, et tänavu möödub sada aastat sõna «kohvik» tekkimisest. «Ning selle taga on meie kirjandusloos olulised isikud. Kirjanikud, kes elasidki erinevates kohvikutes,» räägib Tilga. Ta otsustas hakata kaardistama kohvi ja kohvikute jälge eesti kirjanduses.

Tagasi üles