Sisukord
Arvamus
Postimees
28.10.2017
Eesti Kõik kõrvitsapeole! Haiguste ravi – garanteeritud (1) Haigekassa hakkab tasuma uute vähiravimite eest Karise valimist varjutab tüli (7) Elektrilevi on valmis Palo plaaniga kaasa minema Majandus Juhtmed sassis (4) Välismaa Riiklik hullumeelsus (1) Viis fakti Hispaania põhiseaduse kohta (6) KOHALIK VAADE: OECD arvutused katalaanide rõhumist ei kinnita (4) Lõpuks kuulutas iseseisvuse välja parlament Rajoy lubas artikkel 155 abil korra majja lüüa (2) Arvamus Juhtmed sassis (4) Juhtkiri: Hispaania tuumapomm (13) Haiguste ravi – garanteeritud (1) Riiklik hullumeelsus (1) EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas Postimees 1997. aastal: koolipoiss tõi granaadi kooli Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Valitseja partei, mitte taeva armust (2) Marian Võsumets: ERR, kas paistad läbi? (17) Kultuur Nädala plaat. Mõistus ja tunded Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Sport Iisrael sai FIFAs Palestiina üle seljavõidu Kalev jahib ameeriklastele toetuva Avtodori vastu avavõitu Levadia viik lükkas Flora tiitlile veel lähemale Tänak hoiab tiitliunistust elus Ralliraadio lobasuu: Tänak on muutunud ideaalilähedaseks sõitjaks Rajapiirid kütavad kirgi ka Mehhikos Mart Soidro: kuhu küll kõik pikad jäid? Tarbija Rehv vali vastavalt sõiduharjumustele (2) AK Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja agnostik seksist, migrantidest ja homoabieludest (23) Häirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole (1) Nädala plaat. Mõistus ja tunded Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest (6) Vikerkaar loeb. Truuduse rüütel Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestis avati GSM-võrk Andrew Chadwick: Trump lõikas kasu uue meedia ärimudelist Artemi Troitski: Matilda jälle lavalaudadel – 126 aastat hiljem (4) Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Arter Külakiik taskus Filmiarvutus «Lumemees»: igav joodik ja tühi lumi Neptuni kuningriiki avastamas Sahhalin – tõusva päikese saar (1) Horoskoop Jalgpall mõtlevale inimesele Barcelona olümpiaküla keeras linna uuesti näoga mere poole Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Ilona Leib: mis on lubatud Jupiterile (2) Valmistu jõuludeks: kõrvitsahoidis väikese tšilliga Sõiduproovis kaks Opelit. Ehk viimane ükssarvik ja head geenid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Valitseja partei, mitte taeva armust

2 min lugemist
Xi Jinping Hiina Kommunistliku Partei Kongressil. FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Arusaadavalt võib Hiina rahvaarvu suurust – praegu ligi 1,4 miljardit ehk umbes viiendik maailma elanikkonnast – pidada Hiina poliitika otsustavaks teguriks. Arvud on raskesti hoomatavad ja teevad selle riigi igas mõttes unikaalseks, kuid ka võõraks ja isegi hirmutavaks.

Miljardilisest rahvastikust vähem oluline pole hiidriigi geograafiline asend, selle eraldatus lääne tsivilisatsioonist mäestike, kõrbete ja Siberiga. See on loonud arusaama Hiinast kui keskriigist – universumi keskusest, väärtuste hoidjast ja moraali kandjast.

Keskriigi idees on oluline roll tugeval keskvalitsejal, kes hiiglaslikku territooriumi ja selle elanikkonda haldab. Just Hiina asendit võib pidada põhjuseks, miks seal on alati ihaletud riigiaparaati ja miks selleni jõuti võrreldes Euroopaga märksa varem.

Hiina keisririigis lähtuti põhimõttest, mille järgi valis taevas välja valitseja, kelle mandaat kehtis tavaliselt järjekordse ülestõusuni, mis tõi võimule uue dünastia uue valitsejaga. Nii käis see aastatuhandeid.

Valitsushierarhia, mille tipus asub selge ja tugeva positsiooniga valitseja, on jäänud püsima ka 1949. aastal välja kuulutatud Hiina Rahvavabariigis. Tõsi, enam ei pea valitseja saama mandaati taevalt, mille asemel on nüüd kommunistlik partei.

«Minu vaba tahe on liituda Hiina Kommunistliku Parteiga, kaitsta partei programmi, järgida partei põhikirja korraldusi, täita partei liikmekohustusi, viia ellu partei otsuseid, järgida rangelt partei distsipliini, kaitsta partei saladusi, olla parteile lojaalne, töötada kõvasti, võidelda kogu oma elu kommunismi eest, olla valmis igal ajal ohverdama kõik partei ja rahva nimel ning mitte kunagi parteid reetma.»

Sellise vande on andnud ligi 90 miljoni (!) praeguse parteiliikme seas ka Hiina liider Xi Jinping (64). Punalipu all antud vandest on Xi pedantselt kinni pidanud, kinnitades, et absoluutse tõe kehastuse – partei – võim on piiramatu. Partei on ka alati valvel, mida näitab rohkem kui miljoni parteiametniku süüdimõistmine Xi viieaastase ametiaja jooksul.

Sel nädalal lõppenud Hiina poliitmaailma tippsündmus – iga viie aasta tagant toimuv kompartei kongress – on peensusteni paika pandud poliitetendus, kus delegaadid keeravad isegi lehte ühel ajal, rääkimata poliitiliste otsuste tegemisest.

Lisaks sellele, et Xi sai kongressilt oodatult heakskiidu parteijuhina jätkamiseks, lisati riigi põhiseadusse Xi «mõtted» ehk sisuliselt tema ideoloogiline teekaart. Puna-Hiina rajaja Mao Zedongi ja tema surma järel riigi etteotsa tõusnud pragmaatilise reformisti Deng Xiaopingi järel sa Xist kolmas riigijuht, kes kirjutati sel moel põhiseadusesse.

Lihtsustatult võib Xi nägemust kirjeldada marksismi aseainena. Selleks on Xi kasutanud uuskonfutsionalistlikku retoorikat ja pehme Hiina kuvandit. Viimane väljendub Hiina järjest kasvavas soovis hiinlaste huvid maailmas veelgi rohkem maksma panna ja olla tunnustatud võrdsena võrdsete seas.

Kuid marksismist lahti ütlemine ei tähenda, et Hiina kompartei loobuks oma võimust. Vastupidi, see peab aitama partei võimu ühiskonna üle tugevdada, legitimiseerida ja kindlustada.

Lõppenud kongressi järel rääkis osa eksperte Xi ajastust, tema igavikulisest pärandist ja sellest, et ta ei pruugi võimu viie aasta pärast loovutada. Ei saa küll välistada, et nii lähebki, kuid arvestada tuleb, et Hiina praegune poliitiline süsteem seab selleks selged takistused.

Selle järgi saab Xi juhina olla esimene võrdsete seas range käsuliiniga parteis, ranges süsteemis, mis on ta aga sama hästi kui vangi võtnud. Ja nagu paljud valitsejad enne teda, pole ka Xi igavene ega asendamatu.

Seotud lood
27.10.2017 30.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto