Narkopakid visati tõenäoliselt merre Peterburi laevalt

Kuigi politsei ei välista Lohusalu lahe rannikult leitud narkopakkide päritolu uurides ühtegi versiooni, peavad Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna tudengid kõige tõenäolisemaks, et pakid visati merre Paldiski–Peterburi laevateelt.

Kolm Tallinna Tehnikaülikooli okeanograafia õppesuuna magistranti Meila Kivisild, Richard Lõhkivi ja Ahto Mets esitasid Postimehe palvel oma hüpoteesi, kust võisid Lohusalu randa ulpinud pakikesed merre sattuda. Selleks kasutasid nad professor Jüri Elkeni õppeaine raames Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi simulatsioonimootorit SeaTrackWeb, mis eelkõige mõeldud merre sattunud õlireostuse leviku modelleerimiseks.

Tudengite hinnangul sattusid narkopakid Lohusalu rannikule Paldiski ja Peterburi sadama vaheliselt laevateelt. «Eelmine nädal oli merel tormine ja tuule- ning hoovuste olud soosisid pakkide Eesti kaldale jõudmist,» ütles tudengeid juhendanud Meresüsteemide Instituudi vanemteadur Germo Väli.

«Pakid sattusid nii väikeste vahedega 14-kilomeetrisele rannaribale, seega pole tõenäoline, et need väga kaugelt vette visati,» ütles kevadel lõputööd kaitsev Meila Kivisild. Tudengid proovisid erinevaid variante Soome lahe hoovuste ja tuulega arvestaval simulaatoril ning enamik seatud algpunkte viis pakid mööda lahte laiali.

«Kui täna (kolmapäeval) keegi pakid sealt laevateelt merre viskaks, läheksid need kõik otse Soome rannikule,» ütles Ahto Mets. Kuna simulaator säilitab lainete ja hoovuste andmeid tagasiulatuvalt vaid kolm päeva, siis polnud kolmapäeval enam võimalik pakikesi virtuaalselt eelmise nädala merele asetada. Sellegipoolest leidsid tudengid võimaliku asukoha, kust eelmise nädala tingimusi arvesse võttes pakid Eesti kaldale merre visati. «Tingimused pidid olema umbes sellised, nagu prognoosi järgi sel reedel on. Vastasel juhul poleks need pakid nii lähestikku ja ei tea, kas üldse Lohusalu kaldale jõudnud,» lausus Mets.

Richard Lõhkivi sõnul on olud Soome lahel väga muutlikud ning nende esitatud stsenaarium kõigest hüpotees. «Tegelikult me ei tea täpselt, kuidas see kõik käis. Kui rasketes pakkides polnud õhuruumi ja need vajusid hoopis põhja, siis pidid need ikka väga pikalt kalda poole liikuma,» ütles Lõhkivi.

«Ega see simulatsioon kindlasti täit tõde anna, aga teatud usaldusväärsus sellel siiski on,» ütles juhendaja Germo Väli. Pakkide teekonda mereteel tuvastada püüdnud meeskonna sõnul oli pakkide Lohusalu rannikule jõudmise eelduseks põhjatuul. «Seda tõesti ei tea, kui kaugelt need vette visati, aga eelmise nädala olusid vaadates võisid need sealt laevateelt vette visatuna rannikuni jõuda üsna kiiresti,» ütles Väli.

Merefüüsiku ja teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on Soome lahe hoovustel mitu naljakat omapära, mis võivad merel ulpivaid objekte kindlasse randa viia, kuid ta kahtleb, et narkoärimeestel sellisteks ettevõtmisteks piisavalt teadmisi jagub.

«Tõenäosus, et pakid laevateelt välja visates eesmärgipäraselt randa ujuks, on ikka väike,» ütles Soomere.

Merefüüsiku sõnul jõuab kõik Soome lahel triiviv randa keskmiselt 7-8 päevaga. «Tallinna ja Helsingi vahel on see aeg lühem, mujal veidi pikem,» ütles ta.

Kui aga domineerivad konkreetsed ja tugevad tuuled, siis võivad pakikesed merefüüsiku sõnul laevateelt randa jõuda ka ühe päevaga.

Soomere tunnistas, et umbmääraselt saab pakkide algse asukoha välja selgitada, kuid ilmselt on need laevad praeguseks Läänemerelt lahkunud.

Postimehele teadaolevalt olid Lohusalu lahe rannikult leitud pakid ühelt küljelt umbes A4 paberlehe suurused ja pruuni teibiga kinni tõmmatud.

Põhja ringkonnaprokuröri Merika Nimmo sõnutsi näitas kiirtest, et pakkidesse oli peidetud kokaiin.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre kinnitusel tuleb narkootilise aine täpse koostise määramiseks oodata ekspertiisi tulemusi. «Sellega läheb vähemalt kaks nädalat,» ütlesid nad. Pikaro sõnul on uurimine alles alguses ja politsei ei saa välistada ühtegi versiooni.

Tagasi üles