Sisukord
Arvamus
Postimees
28.10.2017
Eesti Kõik kõrvitsapeole! Haiguste ravi – garanteeritud (1) Haigekassa hakkab tasuma uute vähiravimite eest Karise valimist varjutab tüli (7) Elektrilevi on valmis Palo plaaniga kaasa minema Majandus Juhtmed sassis (4) Välismaa Riiklik hullumeelsus (1) Viis fakti Hispaania põhiseaduse kohta (6) KOHALIK VAADE: OECD arvutused katalaanide rõhumist ei kinnita (4) Lõpuks kuulutas iseseisvuse välja parlament Rajoy lubas artikkel 155 abil korra majja lüüa (2) Arvamus Juhtmed sassis (4) Juhtkiri: Hispaania tuumapomm (13) Haiguste ravi – garanteeritud (1) Riiklik hullumeelsus (1) EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas Postimees 1997. aastal: koolipoiss tõi granaadi kooli Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Valitseja partei, mitte taeva armust (2) Marian Võsumets: ERR, kas paistad läbi? (17) Kultuur Nädala plaat. Mõistus ja tunded Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Sport Iisrael sai FIFAs Palestiina üle seljavõidu Kalev jahib ameeriklastele toetuva Avtodori vastu avavõitu Levadia viik lükkas Flora tiitlile veel lähemale Tänak hoiab tiitliunistust elus Ralliraadio lobasuu: Tänak on muutunud ideaalilähedaseks sõitjaks Rajapiirid kütavad kirgi ka Mehhikos Mart Soidro: kuhu küll kõik pikad jäid? Tarbija Rehv vali vastavalt sõiduharjumustele (2) AK Aja auk. Tom Petty kohtub Johnny Deppiga Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja agnostik seksist, migrantidest ja homoabieludest (23) Häirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole (1) Nädala plaat. Mõistus ja tunded Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest (6) Vikerkaar loeb. Truuduse rüütel Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestis avati GSM-võrk Andrew Chadwick: Trump lõikas kasu uue meedia ärimudelist Artemi Troitski: Matilda jälle lavalaudadel – 126 aastat hiljem (4) Tiina Ann Kirss: (Eesti?) mõtteloo jälgedes (1) Arter Külakiik taskus Filmiarvutus «Lumemees»: igav joodik ja tühi lumi Neptuni kuningriiki avastamas Sahhalin – tõusva päikese saar (1) Horoskoop Jalgpall mõtlevale inimesele Barcelona olümpiaküla keeras linna uuesti näoga mere poole Erakordne moenäitus! Avasta vormivõlur Balenciaga Ilona Leib: mis on lubatud Jupiterile (2) Valmistu jõuludeks: kõrvitsahoidis väikese tšilliga Sõiduproovis kaks Opelit. Ehk viimane ükssarvik ja head geenid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Hispaania tuumapomm

2 min lugemist
Kataloonia parlament hääletas täna iseseisvuse väljakuulutamise poolt. Opositsioon ei võtnud hääletusest osa. FOTO: EMILIO MORENATTI/AP/Scanpix

Möödunud nädala laupäeval levis mitmel pool maailma meedias uudis, et Hispaania valitsus on laiali saatnud Kataloonia autonoomse regiooni valitsuse. Uudis oli ekslik, sest Hispaania valitsusel sellist õigust pole – see on vaid senatil. Reedeni oli ebaselge, kuidas senat käitub, kuid nüüd on selge, et senat andis valitsusele vastavalt Hispaania põhiseaduse 155. artiklile õiguse Kataloonia valitsus laiali saata ning regiooni parlamendi võimu piirata.

Hispaanias on põhiseaduse 155. artiklit võrreldud tuumapommiga: kõik teadsid, et see on olemas, kuid keegi ei arvanud, et seda kunagi kasutatakse. Selle rakendamine kätkeb Madridis asuva keskvalitsuse jaoks hulga probleeme. Kui Kataloonia valitsus saadetakse laiali, siis peab Hispaania valitsus ametisse nimetama uued ministrid. Kohe tekib küsimus: kust need võtta? Kataloonia poliitikutele tähendaks selles osalemine poliitilist enesetappu. Üks võimalus oleks need ju kohale saata Madridist. Problemaatiline on seegi, kuidas käituda Kataloonia ametkonnaga, kellest suur osa on Madridi poolt vaadates ebalojaalne ja toetab «separatistlikku projekti». Kas nad vallandada või on kuidagi võimalik panna neid oma seisukohti muutma?

Kataloonia parlamenti, mis peale Hispaania senati otsust kuulutas välja iseseisvuse, ei ole võimalik keskvõimudel laiali saata. See tähendab, et uuel, Madridi määrataval valitsuskabinetil tuleb erakorraliste valimisteni tegutseda edasi senise parlamendikoosseisuga, mistõttu pole neil võimalust teha mingeid poliitilisi otsuseid.

Lisaks on mitu Kataloonia valitsuse liiget, näiteks viitsepresident Oriol Junqueras ja välissuhete eest vastutav Raul Romeva, juba teatanud, et neil pole kavatsustki Madridi korralduste peale rahulikult kodudesse laiali minna, kuna nende demokraatlik mandaat pärineb Kataloonia rahvalt. Kui Kataloonia kõrged riigiametnikud keelduvad Madridile allumast, siis tuleb nad arreteerida. Kuid kui tõtata telekaamerate ees demokraatlikult valitud institutsioone ja sõnakuulmatuid riigiametnikke kumminuiade ja pisargaasiga laiali ajama, siis vaevalt et Hispaania keskvalitsus sellega südameid võidab. Seni on Madridi jõuvõtted vaid kasvatanud toetust Kataloonia iseseisvusele ja trotsi katalaanides.

Hispaanias on kujunenud keeruline olukord. Kuni Kataloonia iseseisvust ei tunnista Madrid, ei tee seda ka keegi teine. Väikese rahva püüdeid võib mõista, eriti arvestades rõhumist, mis neile minevikus on osaks saanud, ent puhtpragmaatiliselt tähendaks Hispaaniast eraldumine sellele arenenud regioonile suurt majanduslikku kahju ja elatustaseme langust. Seepärast oleks praeguses olukorras parem, kui Barcelona ja Madrid heidaksid kõrvale ülekeenud emotsioonid ja keskenduksid lepituse ja kompromisside otsingule.

Seotud lood
27.10.2017 30.10.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto