Sisukord
Arvamus
Postimees
30.10.2017
Eesti Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Endine minister Rootsi pedofiiliaskandaalis (5) Välismaa Sakslased aitavad Eesti merd turvalisemaks muuta Stalini kuju kui protest praeguse võimu vastu Selgusid Rajoy järgmised käigud (5) Arvamus Karin Bachmanni vastus Mart Raudsaarele: ajujaht sõnumitoojatele (7) Rando Värnik: biomajandus Eestis – kas meil on sisuline arusaam? Juhtkiri: leedulaste kaigas Balti-Soome gaasituru kodarates Postimees 1935. aastal: keskarhiivi pärgamentürikute kogu kahekordistus Tiit Riismaa: astmeline tulumaks käivitab töö ümberjagamise (8) Nils Niitra: meie oma kupjad (9) Hannes Kollist: keisri uued rõivad Kultuur Future Islands’i füüsiline muusika Kes ja miks peaks Gogolit üle lugema? Kas hübriidteater või hedonistlik mängusimulaator? KKK – kohv, kirjandus, kunst Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Sport Wozniacki alistas finaalis Williamsi Klavan sai Kloppilt kiita. Kas ka Meistrite liigas platsile? Pijpers tõestas: noortega saab võita! Maailmameister Sebastien Ogier: aina raskem on perest rallikurvide nimel lahkuda Teadus Sulelise dinosauruse «bandiidimask» reetis eluviisi Tartu Mustvees ei pääse võidukas valimisliit võimule Aasta Auto ehitas uue Audi esinduse Tartu automüüki juhib endiselt Škoda Külarahvas tahab viia koera oma kulul varjupaika Diabeediga laste vanemad said Tartus nõustamistoa Rein Mark: Helsingi kõrvale mahub veel lennuliinide sihtkohti Kertu Kula: milleks meile «kuu ilma ...» kampaaniad? Muuseum peab jälgima, millest kirjutavad ajalehed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rando Värnik: biomajandus Eestis – kas meil on sisuline arusaam?

3 min lugemist
Rando Värnik FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Biomajandus muutub üha olulisemaks ja kujundab tulevikku, ent kas ka meie Eestis oleme valmis sellest kinni haarama, küsib Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.

Hinnanguliselt on Euroopa Liidus biomajanduse väärtus ligikaudu kaks triljonit eurot ja eri riikides loodetakse selle abil hõivata märkimisväärne hulk töökohti. Lugedes naaberriikide biomajanduse arengudokumente, tekkis küsimus, milline on Eesti seisukoht? Kuigi Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, pole me biomajanduse teemat otseselt käsitlenud. Tõsi, mitmete institutsioonide ja organisatsioonide väljaütlemistes on selle olulisust siiski rõhutatud.

Mis on biomajandus? Tegemist on taastuvatel bioressurssidel põhineva tootmise ja nende kasutamisega (väärindamisega), eesmärgiga saavutada kõrgem lisandväärtus. Veel muudab teema oluliseks selle seotus kliimamuutustega.

Eestis on biomajanduse allikad nii meie põllu- ja metsamaa kui ka jõed, järved ning meri. Soomes on biomajanduse eesmärk kindlustada metsa- ja põllumaade püsiv majanduslikule kasvule suunatud biomasside väärindamine, paindlik planeerimine biomassi kasutamiseks ja tõhusate väärtusahelate loomine. Lisaks mõeldakse biomajanduse arengudokumentides ka innovaatilisele toidusüsteemile, mis peaks suurendama ahelas toidutoorme väärindamisest saadavat kasulikkust ning suunama läbi ringmajanduse kasutusse enam varusid. Võtmesõna on toidutootmise konkurentsivõime parandamine ja suurenev eksport.

Kuid miks peaks biomajandus meid kõnetama? Pikaajaliste prognooside puhul on toodud esile, et arvestades praegust tarbimise taset, majanduslikku heaolu ja maailma rahvastiku kasvu, võime tulevikus ohtu seada loodusressursside jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu.

Ollakse arvamusel, et innovatsioon ja biotehnoloogiate arendamine on peamine lahendus jätkusuutlikus majandamises ja selle kiirendamisel. Seega, kui soovida biomajanduses läbimurret, tuleb enam kaasata arutellu teadlasi ning luua neile võimalused uute protsesside ja tehnoloogiate uurimiseks ja väljatöötamiseks.

Kui räägitakse biomajandusest, jõutakse enamjaolt ikka bioenergiani. Ometi võib harjumuspäraste põllumajandustoorme rakendamisvõimaluste – toidu, sööda, kiudainete, kütuste – kõrval biomajanduse mõistes näha ka muid võimalusi taastuvate ressursside kasutamiseks.

Arvatakse, et biomajandus on lihtsalt paradigma, mille tulemusel viiakse bioloogiliste varude kasutamisel tekkivat jäätmete hulka miinimumini ning ära viskamise asemel suunatakse neid sisenditena uute toodete tootmisse. Kindlasti on biomajanduse kontekstis oluline võtmesõna tasakaalustatus: eelkõige peame suutma varustada oma riigi rahvast kõige vajalikuga, sh näiteks kvaliteetse toiduga. Sarnaselt põllumajanduses ahela toimimiseks, peame varuma piisavalt maad, et saada vajalikul hulgal sööta loomakasvatuseks. Majandusloogika alusel liigub üldjuhul maa kui tootmisvahend tegevusvaldkonda, kus on kõrgem tootlikkus. Võib juhtuda, et leitaksegi uusi tootlikke võimalusi tänaste traditsiooniliste kõrval. Siinkohal on aga oluline, et nii toidu kui ka sööda sisseveol on tegemist olulise transpordist tuleneva negatiivse keskkonnamõjuga, mistõttu on esmatähtis oma riigi vajaduste rahuldamine.

On teada, et ettevõtjad soovivad puidurafineerimise kaudu suunata me metsaressurssi, et suurendada selle lisandväärtust. Samas on puidul ka mitmeid teisi kasutusotstarbeid. Kokkuvõttes, vaja on tasakaalustatud planeerimist, protsesse ja arendamist. Protsesside valguses on oluline ka ühiskonna kaasamine, et just arutluse käigus jõuda selgusele, milliseid valikuid langetada.

Euroopa Liidu biomajanduse strateegia tegevusplaanis on välja toodud, et algatada tuleb innovaatilisema, enam ressursiefektiivse ühiskonna konkurentsivõime loomist, toidu ohutust, jätkusuutlikku taastuvate ressursside kasutamist tööstuslikul eesmärgil ja keskkonnakaitset suurendavaid tegevusi. See tähendab konkreetsete, kokkulepitud ja koordineeritud tegevuste planeerimist ja nende elluviimist. Nii on ka OECD seisukohal, et biomajandus saab olema võtmetähtsusega Euroopa majanduses, mis tähendab tähelepanu suunamist taastuvate bioressursside tootmisele, kuivõrd saadav biomass on tööstuse peamine toore.

Seega võib erinevate organisatsioonide antud signaal, et biomajandus muutub oluliseks, saada tulevikku kujundavaks võtmeks. Siit tekibki küsimus, kas ka meie oleme Eestis valmis sellest kinni haarama? Kuidas kaasame protsessi eri partnereid ja millised eesmärgid me endale seame? Veelgi suurem küsimus on see, milline ministeerium(id) või institutsioon(id) algatab diskussooni ja kuidas kaasatakse sellesse teadlasi, ettevõtjaid ja ühiskonda? Kindlasti tuleb biomajanduse teemat selgitada lihtsamini ka avalikkusele. Seega, kas meil on olemas sisuline arusaam Eesti biomajanduse arendamiseks?

Seotud lood
    28.10.2017 31.10.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto