Sisukord
Arvamus
Postimees
30.10.2017
Eesti Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Endine minister Rootsi pedofiiliaskandaalis (5) Välismaa Sakslased aitavad Eesti merd turvalisemaks muuta Stalini kuju kui protest praeguse võimu vastu Selgusid Rajoy järgmised käigud (5) Arvamus Karin Bachmanni vastus Mart Raudsaarele: ajujaht sõnumitoojatele (7) Rando Värnik: biomajandus Eestis – kas meil on sisuline arusaam? Juhtkiri: leedulaste kaigas Balti-Soome gaasituru kodarates Postimees 1935. aastal: keskarhiivi pärgamentürikute kogu kahekordistus Tiit Riismaa: astmeline tulumaks käivitab töö ümberjagamise (8) Nils Niitra: meie oma kupjad (9) Hannes Kollist: keisri uued rõivad Kultuur Future Islands’i füüsiline muusika Kes ja miks peaks Gogolit üle lugema? Kas hübriidteater või hedonistlik mängusimulaator? KKK – kohv, kirjandus, kunst Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Sport Wozniacki alistas finaalis Williamsi Klavan sai Kloppilt kiita. Kas ka Meistrite liigas platsile? Pijpers tõestas: noortega saab võita! Maailmameister Sebastien Ogier: aina raskem on perest rallikurvide nimel lahkuda Teadus Sulelise dinosauruse «bandiidimask» reetis eluviisi Tartu Mustvees ei pääse võidukas valimisliit võimule Aasta Auto ehitas uue Audi esinduse Tartu automüüki juhib endiselt Škoda Külarahvas tahab viia koera oma kulul varjupaika Diabeediga laste vanemad said Tartus nõustamistoa Rein Mark: Helsingi kõrvale mahub veel lennuliinide sihtkohti Kertu Kula: milleks meile «kuu ilma ...» kampaaniad? Muuseum peab jälgima, millest kirjutavad ajalehed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Mark: Helsingi kõrvale mahub veel lennuliinide sihtkohti

3 min lugemist
FOTO: Margus Ansu

Riia lendudest ei maksa tartlastel unistada, aga Stockholmi liini võiks kodumaisele Nordicale välja pakkuda küll. Liinil võiks olla ka vahemaandumine Kuressaares, aga see teeb lennu kallimaks.

Nagu ikka enne valimisi, tõusid ka sel korral päevakorrale soovid ja lubadused arendada Tartust väljuvat lennuliiklust. Nõustugem, igati vajalik teema. Kuid miks siis see kuidagi ei taha õnnestuda?

Võimalikud lennureiside sihtkohad, mis oleksid Tartule vajalikud ja võiksid olla kättesaadavad, on kahtlemata Helsingi, Stockholm ja Riia. 

Tõenäoliselt ei ole realistlik loota Brüsselisse, Londonisse või Berliini otseliinide avamist. Eks ikka reisijate vähesuse tõttu, nii pikka liini pole rentaabel lennata väikese lennukiga. 

Lennuliini avamise otsustab eelkõige lennufirma. Kui leitakse, et mõlemal suunal oleks piisavalt reisijaid, arvestuslikult tähendab see täitumust 60–65 protsenti, siis võiks alustada läbirääkimisi lennuaegade ja -sageduse üle.

Teame, et lennufirmadel on enamasti sellised lennukid, mis mahutavad põhiliselt üle 70 reisija. Seega oleks eelduslikult vaja vähemalt 40–50 reisijat mõlemal suunal ja nii igal reisil. Reisija huvides peaksid lennud toimuma iga päev ja temale vajalikul ajal. Tartlasest lendajate vaates eelistatult hommikul Tartust ja õhtul Tartusse. See eeldaks samas suunas kahte reisi päevas.  

Ilmselt Tartu ja selle lähiümbrus sellist reisijate hulka tagada ei suudaks, esialgu.

Selleks et Tartust hommikul varakult lennata mõnda sõlmjaama, peaks siin baseeruma lennufirma, millel oleks sobilik lennuk. Lendude regulaarsuse tagamiseks peaks neid olema vähemalt kaks. Seda kahjuks pole. Jääbki loota lähiriikide lennufirmadele.

Finnair on leidnud, et Tartusse tasub lennata. Kindlasti on üks lennuliiklusele kaasa aitavaid tegureid meri meie vahel, mis teeb muud ühendusviisid tublisti ajakulukamaks.

Statistika näitab, et Tartust ainult Helsingisse ja vastupidi lendajate hulk on suhteliselt väike.

Maad mööda ja meritsi kulub Helsingist Tartusse jõudmiseks vähemalt kuus-seitse tundi, lennukiga 40 minutit, millele lisandub umbes tund maapealseteks toiminguteks, sest lennu eel on vajalik turvakontroll, tuleb ära anda pagas ja aega võtab ka saabuva pagasi ootamine.

Finnair lendab Tartu liinil graafikuga, mis talle optimaalne. See tähendab hommikuti väljumist Helsingist pärast seda, kui sinna on saabunud Tartusse edasi lendajad mujalt.

Tartust Helsingisse saabujad jõuavad Helsingist väljuvatele õhtupoolsetele lendudele. Õhtune lend Helsingist toob pärastlõunal sinna saabunud reisijad Tartusse ja viib Tartust kaasa need, kes öösel või varahommikul Helsingist edasi lendavad.

Statistika näitab, et Tartust ainult Helsingisse ja vastupidi lendajate hulk on suhteliselt väike. (Tartu lennujaama tehtud uuringu järgi läheb 77 protsenti Tartus lendajaid Helsingis jätkulendudele – toim.)

Meil on olnud ka teisi sihtkohti. 2009. aastal avas Air Baltic lennuliini Riiast Tartusse. Siis oli ettevõttel kasutada 50-kohaline lennuk, mis tuli õhtul Tartusse ja hommikul väljus siit Riiga. Igati sobilik, kuid ettevõttele tõi see kaasa lisakulutused: maksab meeskonna ööbimine, maksab öine lennuki parkimine Tartus. 

Vahelduva eduga lennates lõpetas Air Baltic need lennud ära. Nüüd on ettevõttel suuremad lennukid ja nende piisavat täitumust oleks Tartul raske tagada. Ainult Riiga või sealt Tartusse lendajaid on kindlasti vähe ja seda vahemaad läbitakse ikka autoga.

Kuid Riiast on edasilennu võimalused tõesti suured. Et sobilikul ajal Riiga jõuda, peaks Tartust Riiga väljuma lennuk kell 8–9. See eeldaks Air Balticul Riiast Tartusse väljuda hiljemalt 6.30–7. On selge, et sel kellaajal pole aga Riiast Tartusse kedagi tuua – lennuk oleks peaaegu tühi.

Üks võimalus, mida saaks ju kaaluda, oleks teha Tallinna-Riia hommikusel lennul ja Riia-Tallinna hilisõhtusel lennul vahemaandumine Tartus. Kuid kohe on võtta ka vastuargument: see tooks kaasa lennu kallinemise, suureneb kütusekulu, lisanduvad Tartu lennujaama maksud.

Kindlasti ei oleks see meelepärane ka Tallinna või Riiga suunduvatele reisijatele. 

Air Baltic saab oma reisijad Lõuna-Eestist niikuinii, sest need lähevad autodega Riiga. (Ja mitte Tallinna.) Seega ei olegi Air Balticul erilist huvi Tartusse lendamiseks.

Võib ka juhtuda, et Riiga lennu taasavamise korral võib väheneda Helsingisse lendajate hulk. Kui tahan Kesk-Euroopasse lennata, miks siis selleks esmalt Helsingisse minna?

Küll aga on selge, et Tartu ja Lõuna-Eesti inimestele teeks elu mugavamaks ja oleks väga vajalik korralik ja kiire Tartu–Riia rongiühendus.

Tartust Stockholmi lendamiseks on võimalus ainult mõne seal paikneva või sinna juba lendava lennufirmaga. Ja jällegi on probleemiks sobilikud lennuajad. 

2009. aastal alustas Estonian Air lendamist liinil Tallinn–Stockholm–Tartu–Stockholm–Tallinn. Ei saanud kurta reisijate vähesuse üle. Nüüd võiks analoogilist varianti välja pakkuda ka Nordicale.

See lennuk võiks teha ka vahemaandumise Kuressaares, kuid tuleb möönda, et see tooks kaasa lennu kallinemise.

Odavlennufirmasid Tartusse meelitada tõenäoliselt ei õnnestu, sest neil on tunduvalt üle saja reisija mahutavad lennukid ja nemad pooltühjalt ei lenda. 

Need mõtted on minu isiklikud ja tuginevad pikaajalise töötamise kogemusel Tartu lennu­jaamas.

Seotud lood
28.10.2017 31.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto