Sisukord
Juhtkiri
Postimees
30.10.2017
Eesti Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Endine minister Rootsi pedofiiliaskandaalis (5) Välismaa Sakslased aitavad Eesti merd turvalisemaks muuta Stalini kuju kui protest praeguse võimu vastu Selgusid Rajoy järgmised käigud (5) Arvamus Karin Bachmanni vastus Mart Raudsaarele: ajujaht sõnumitoojatele (7) Rando Värnik: biomajandus Eestis – kas meil on sisuline arusaam? Juhtkiri: leedulaste kaigas Balti-Soome gaasituru kodarates Postimees 1935. aastal: keskarhiivi pärgamentürikute kogu kahekordistus Tiit Riismaa: astmeline tulumaks käivitab töö ümberjagamise (8) Nils Niitra: meie oma kupjad (9) Hannes Kollist: keisri uued rõivad Kultuur Future Islands’i füüsiline muusika Kes ja miks peaks Gogolit üle lugema? Kas hübriidteater või hedonistlik mängusimulaator? KKK – kohv, kirjandus, kunst Hüvasti, Aarne Üksküla! (2) Sport Wozniacki alistas finaalis Williamsi Klavan sai Kloppilt kiita. Kas ka Meistrite liigas platsile? Pijpers tõestas: noortega saab võita! Maailmameister Sebastien Ogier: aina raskem on perest rallikurvide nimel lahkuda Teadus Sulelise dinosauruse «bandiidimask» reetis eluviisi Tartu Mustvees ei pääse võidukas valimisliit võimule Aasta Auto ehitas uue Audi esinduse Tartu automüüki juhib endiselt Škoda Külarahvas tahab viia koera oma kulul varjupaika Diabeediga laste vanemad said Tartus nõustamistoa Rein Mark: Helsingi kõrvale mahub veel lennuliinide sihtkohti Kertu Kula: milleks meile «kuu ilma ...» kampaaniad? Muuseum peab jälgima, millest kirjutavad ajalehed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: leedulaste kaigas Balti-Soome gaasituru kodarates

2 min lugemist
Klaipeda LNG terminal. FOTO: Ints Kalnins / Reuters

Balti riikide ja Soome ühise gaasituru loomist venitavad ja tumestavad nägelemised regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukoha üle, kuigi on ühemõtteliselt selge, et meil kõigil on ühtset toimivat turgu tarvis.

Maagaas on nii alternatiiv teistele fossiilsetele kütustele kui ka oluline keemiatööstuse tooraine. Maagaasi tarbimine Eestis pole vähenenud mitte seepärast, et gaas oleks kuidagi olemuslikult halb, võrreldes teiste fossiilsete kütustega, vaid just igati põhjendatud varustuskindluse hirmude tõttu.

Oleme näinud, kuidas Venemaa on kasutanud energiakandjate tarneid oma naaberriikide survestamiseks. Korduvalt ja väga ilmekalt just Ukraina puhul, kust kulgevad läbi Nõukogude Liidu ajal rajatud maagaasi transiiditorud.

Muuhulgas maagaasiaktsiisi abil on Eesti tarbijaid suunatud valima muid energiaallikaid. Investeeringud Balti ja Soome ühise turu loomiseks ning ühendamiseks teiste Euroopa riikidega (Leedu-Poola ühendus) teenivad aga eesmärki, et ka Läänemere ääres oleks nii majapidamistel kui ettevõtetel võimalik maagaasiga tõsiselt arvestada. Kui on olemas erinevad töötavad varustuskanalid, siis kaob võimalus kasutada gaasitarneid poliitilise surve instrumendina või suruda peale maailmaturu tasemest kõrgemaid hindu.

Hirm seisneb selles, et turupõhised terminalid jäävad üldse rajamata ja peagi tulevad leedulased lagedale jutuga, et nende liigkalli lahenduse kulusid tuleks ikkagi ühiselt katta.

Regionaalne veeldatud maagaasi terminal on seega üks osa ühise Balti-Soome turu loomisest ühenduste ehitamise ja ühtsete reeglite loomise kõrval. Sellisesse terminali on võimalik tuua maagaasi tankerlaevadega ja see tähendab, et torude kaudu gaasi transportijatel pole mõtet hinda kergitada kõrgemale, kui on LNG hind tarbija jaoks.

Eestis asuva LNG-terminali rajamiseks on varem lubatud toetust Euroopa Liidult. Kaks ettevõtet on siin aastaid tegelenud omavahel konkureerivate terminaliprojektide ettevalmistamisega. Võib tekkida olukord, et Eesti ettevõtjad oleks valmis oma terminalid ehitama ka maksumaksjate toetuseta, ent seda mõistagi vaid juhul, kui leedulased ei maksa oma terminalile maksurahast peale.

Mõne aasta eest tahtis ELi toetusega terminali rajamise õigust kangesti endale Soome firma Gasum ning sai selleks toe ka peaminister Taavi Rõivase ja tema toonase Soome ametivenna Alexander Stubbi kokkuleppest. Gasum loobus lõpuks sellest plaanist.

Nüüd on komistuskiviks leedulaste ambitsioonid, kes on Klaipėdasse rentinud LNG-laeva, ujuvterminali. See oleks algsete juttude järgi pidanud olema vaid ajutine lahendus varustuskindluse tagamiseks. Leedu gaasitarbijad on sellele peale maksnud üle 60 miljoni euro aastas.

Mis saaks meil olla selle vastu, et leedulased maksavad peale ka meie tarbitavale gaasile? Hirm, nagu seda esitab Vopak E.O.S.i juht Arnout Lugtmeijer tänase lehe intervjuus, seisneb selles, et turupõhised terminalid jäävad üldse rajamata ja peagi tulevad leedulased lagedale jutuga, et nende liigkalli lahenduse kulusid tuleks ikkagi ühiselt katta.

Seotud lood
28.10.2017 31.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto