Sisukord
Kultuur
Postimees
31.10.2017
Eesti Ida-Harju oravad kisuvad omavahel Surm madalas vees pimedal tühermaal (6) Tapa uued kasarmud said valmis Paides sunnivad vanemad poisid nooremaid vargile Kas teadsid? Volikogu esimehe koht toob presidendiga sama palga (4) Majandus Pruuli heitis Osulale bussiäris kinda (1) Välismaa Trumpi endistele nõunikele esitati süüdistus KOHALIK VAADE. USA ahistamisskandaali järelkajad viisid Ungari legendi languseni (1) PILTUUDIS: mehhiklased tähistavad surnute päeva USA uus sõjaväekopter sobiks lahinguvälja asemel ka ulmefilmi (2) Arvamus Tarmo Pikner: tule põrgu appi ehk Montesquieud oodates Juhtkiri: Palol tuleb võtta vastutus (22) Postimees 1995. aastal: Quebeci referendum: kaalul on ühtse Kanada riigi saatus Sirje Niitra: hiidlased ikka vaeslapse osas Juhan Mellik: Aasia uuringud Eestis – kas ainult masohhistidele? Märt Läänemets: Hiina jätkab muutumatul kursil (4) Kultuur Mitte ainult majandusest ehk lõbusad eksperimendid Sport Kommentaar: Flora meistritiitel – parim variant Eesti jalgpallile Tartu Bussiettevõte kahtleb, kas tasuta sõit maakonnaliinidel lisab sõitjaid (1) Arstitudengi õnnetu surm – mis oleks saanud minna teisiti? Vanas vähihaiglas kiirgusohtu polnud Maal tuleb peagi aadressiks märkida küla ja linn Ülikooli õppehoonete müük ebaõnnestus Kakskeelne konverents tõi esile Terbata tähtsuse lätlastele Voldemar Kuslap laskis Emajõelinna kalmistuile mõeldes kriitikanooli Ants Tooming: eestlaste kultuurrahvaks tõusmine on reformatsiooni vili Sirje Toomla: kaardistades kaardistamatut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kakskeelne konverents tõi esile Terbata tähtsuse lätlastele

2 min lugemist
Konverentsil Eesti Rahva Muuseumis kohtusid luuletaja Contra (vasakult), kes on tõlkinud eesti keelde läti luuletaja Eduards Veidenbaumsi loomingut, eesti kirjanduse vahendaja Guntars Godiņš ning keeleteadlane Valts Ernštreits. FOTO: Sille Annuk

​Tartu läti selts, kus on ametlikult ainult 12 liiget, korraldas laupäeval ERMis Jakob Hurda saalis suure ja esinejate poolest kõrgel tasemel konverentsi «Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas», kus heideti pilke 19. sajandi Tartusse ning meenutati sel ajal tegutsenud ärksaid eestlasi ja lätlasi.

Sisutiheda koosviibimise juhatas kõnepuldist sisse Tartu läti seltsi juhatuse esimees Ilze Salnāja-Värv. Konverentsist võttis osa Läti tuntud uurijaid ja ühiskonnategelasi, sealhulgas professor Janīna Kursīte ja teisi teadlasi Läti ülikoolist, aga ka mitme Eesti muuseumi uurijaid ja tartlasest ajaloolane Malle Salupere.

Kolme mehe arvamus

Milleks on tarvis sellist konverentsi? Keeleteadlane Valts Ernštreits ütles vastuseks Tartu Postimehele, et Tartu ülikool etendas suurt rolli nii eesti kui ka läti kultuuri kujunemisel, sest väga paljud läti haritlased said just siit oma hariduse ning et konverents ongi mõeldud seda meelde tuletama.

Läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija Guntars Godiņš tuletas meelde, et Tartu oli rahvusliku liikumise ajal Lätis tuntud kui Tērbata ehk Dorpat.

Üks neid tuntud lätlasi, kes selles kõrgkoolis õppis, on luuletaja Eduards Veiden-baums. Tema luuletusi on tõlkinud Contra, kes viimasel ajal viibib sageli lõunanaabrite juures. «See konverents on tehtud selleks, et mind korrakski Lätist Eestisse tagasi tuua,» viskas Contra nalja.

Konverentsi lõpul koos Contraga ERMis näitusel «Kohtumised» erikülalisena esinenud läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija Guntars Godiņš tuletas meelde, et Tartu oli rahvusliku liikumise ajal Lätis tuntud kui Tērbata ehk Dorpat. 

«Selle linna ülikooliga on mul praeguseni väga tihe side ja mul on rõõm näha siin nii palju lätlasi,» lisas ta.

Kahe naise arvamus

Läti Vabariigi 100. aastapäeva programmi üks juhte Leonarda Ķestere ütles, et praeguse aja noorte uduse ettekujutuse järgi on Tartu ja Dorpat tihtipeale kaks eri asja. 

«Vastu minnes Läti ja Eesti 100. aastapäevale on kena võimalus meelde tuletada, et suurem osa nendest, kes esiteks seisid meie noore kultuuri ja siis ka riigi hälli juures, on pärit Dorpati ehk Tartu ülikoolist,» ütles ta.

Eesti kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõuniku Anne-Ly Reimaa arvates on Eesti ja Läti ajalugu rahvusliku ärkamise ajast paljuski sarnane. 

«See on tore, et püütakse leida sünergiat ja paralleelseid arenguid ja neid ka rohkem teadvustada,» ütles ta. «Ma leian, et selliseid konverentse võiks olla enamgi, sest me oleme naabrid ja me peame teineteist rohkem tundma.»

Koosviibimise ettekanded tõlgiti otsekohe vastavalt läti või eesti keelde. Konverentsi korraldamisel olid Tartu läti seltsil abiks Läti 100 büroo, Läti ülikool ja Eesti Rahva Muuseum, EV 100 korraldustoimkond ja Tartu linnavalitsus.

Minevikku ja tulevikku

Konverents vaatas suuremas osas minevikku. Täna kell 14.15 heidab Tartu ülikooli aulas pilgu eelolevaile aastaile Euroopa Komisjoni asepresident, endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis. Tema loengu teema on «Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik».

Seotud lood
30.10.2017 01.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto