Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.11.2017
Eesti Saksamaalt naasnud pagulaspere alustas teist korda nullist (43) Eestist on saanud tõeline karukants (4) Vägistaja pääses kohtus lepitusmenetlusega (2) Novembri avapäev tõi talle Väikelapse trauma viis 68 aasta taguse loo lahenduseni (8) Välismaa Terrorismi jäljed viivad Usbekistani Arvamus Roheline välk selgest taevast (1) Juhtkiri: mis toimub, korruptsioonitõrje «Hr. Aeg»? (9) Meistrite liiga – tehtud! E-riigi pea (2) Agaate Antson: häma vastutusest ei vabasta Kataloonia president (2) Postimees 1910. aastal: krahv Leo Tolstoi põgenemine kodust Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) EKI keelekool: Nõukogude võim Kultuur Verine Barbie ei lähe Kenile külla EKI keelekool: Nõukogude võim Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Helesinised moemuljed Riiast Kõige suurema kirjanduse poole minnes Sport Võitlus, mis muudab maailmapilti Venelased asusid ROKi süüdistama ja ähvardama Joosep Susi: kehakultuuriline kasvatus Tarbija Novembrikuu ostukorvi võrdlus: sõltuvalt poest võib säästa ligi kümme eurot (1) AK Vaikne revolutsioon? Oktoobrirevolutsiooni kujutamine eesti kunstis Juurika viimane veerg Volodja Uljanovi deheroiseerimine (2) Juurikas: Vana pärslase nutulaul Juurikas: Universumit pole olemas (1) Suur Oktoober kui nõukoguliku kunsti kohustuslik juhtmotiiv (3) Oktoobrirevolutsioon ning Eesti ja eestlased (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: Oktoobripüha rongkäigus (13) Vene ajaloolane: Lenin tahtis Venemaale kätte maksta (4) Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) Arter Kuulus spordiarst loob klaverimuusikat Neli musketäri VAT Teatri loojad: inimesed on kõige tähtsamad, kõike muud saab asendada Soome ja Eesti 100 hetke Eesti mees võitles öö otsa Vaikses ookeanis (1) Roald Johannson: Eesti inimesi huvitab ennekõike äng (2) Skandaalide vabrik (2) Pirita purjekeskuse peremees, maskott Vigri – Eesti kõige kuulsam hüljes Meestemagnet Matilda Helesinised moemuljed Riiast Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Supp nagu pillerkaar Tiina Park: palverännaku inimesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Nõukogude võim

2 min lugemist
Nõukogude liider L.I. Brežnev. FOTO: SCANPIX

Leidub tänapäevalgi neid, kes keelenõuandest vandeseltslaslikult küsivad: no nii, kas tuleb endiselt kirjutada Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon või olete selle degradeerinud? Aga Suur Isamaasõda? Ja mida teha nõukogude algustähega? Vanasti oli ju kindel reegel, millega te olete selle nüüd asendanud?

Need on head küsimused, tavatsetakse vastata, kui õigupoolest vastata ei oskagi. Ja tuleb tunnistada, et nii see kipub tõesti olemagi, sest ma ei tea, et meil kehtiks kanooniline ajalookäsitus, mille kohaselt tuleb üht või teist asja kuidagi nimetada. Minu meelest on see kirjutaja vabadus, kas ta kirjutab oktoobrirevolutsioonist, oktoobripöördest või viinakuuputšist. Või ka SSORist ehk Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist, kui ta juhtub nii arvama. Kas või vana aja mälestuseks niimoodi, sest keeles on vahel rakendatud põhimõtet, et omaaegseid nähtusi võib kirjutada omas ajas kehtinud algustähereeglite kohaselt (nii on kirjutatud näiteks 1920.–30. aastate asutuste ja organisatsioonide nimetusi).

Keelekorraldajatel oli mõni aasta tagasi vaidlus ajaloolastega ajaloosündmuste algustähe üle, mis taandus küsimusele, kas saab anda ajaloosündmuste kinnistunud nimetuste loendi, mida saaks siis esisuurtähega kirjutada. Vaieldi, kas võiks rakendada üldreeglit (kirjutada sündmuste nimetused üldnimeliselt, väiketähega) või ajalookirjutuses levinud reeglit, st kasutada kinnistunud ajaloosündmuste nimetuste puhul esisuurtähte. Lõpuks lepiti, et üldreegli kõrval saab aktsepteerida ka ajalookirjutuse tava.

Kahtlen, kas tänapäeva ajaloolastel on meile pakkuda uut kinnistunud nimetust 1917. a oktoobris Venemaal asetleidnud võimuhaaramise kohta. Nõnda ei jää muud üle, kui rakendada üldreeglit ja kirjutada näiteks veebruarirevolutsiooni eeskujul oktoobrirevolutsioonist. Kui see kirjutajale sisuliselt sobib muidugi.

Sõna nõukogude algustähte on varem püütud piiritleda nii, et soovitati kirjutada näiteks nõukogude kord, patriotism, kunst jne. Piirid jäid siiski ebamääraseks. Teatavasti sõna «nõukogude» on mitmuse omastav kääne sõnast «nõukogu». Selle kasutamist ei saa keegi ära keelata, aga tasub tähele panna, et kui pidada seda vormi kohanimetäiendiks tähenduses ’Nõukogude Liidu’, siis kirjutatakse suure tähega Nõukogude. Nimena see sõna justkui kaotab oma algse tähenduse ja hakkab viitama lihtsalt ühele ajaloos olnud geograafilisele piirkonnale. Seega kirjutage nõukogude võim, kui te usute, et võimul olid nõukogud. Kirjutage Nõukogude võim, kui te seda ei usu.

Nii lihtne see ongi. Või hoopis nii keeruline. See oli selgituseks, miks need küsimused on head.

Seotud lood
03.11.2017 06.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto