Sisukord
Sõbranna
Tänane leht
04.11.2017
Eesti Saksamaalt naasnud pagulaspere alustas teist korda nullist (43) Eestist on saanud tõeline karukants (4) Vägistaja pääses kohtus lepitusmenetlusega (2) Novembri avapäev tõi talle Väikelapse trauma viis 68 aasta taguse loo lahenduseni (8) Välismaa Terrorismi jäljed viivad Usbekistani Arvamus Roheline välk selgest taevast (1) Juhtkiri: mis toimub, korruptsioonitõrje «Hr. Aeg»? (9) Meistrite liiga – tehtud! E-riigi pea (2) Agaate Antson: häma vastutusest ei vabasta Kataloonia president (2) Postimees 1910. aastal: krahv Leo Tolstoi põgenemine kodust Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) EKI keelekool: Nõukogude võim Kultuur Verine Barbie ei lähe Kenile külla EKI keelekool: Nõukogude võim Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Helesinised moemuljed Riiast Kõige suurema kirjanduse poole minnes Sport Võitlus, mis muudab maailmapilti Venelased asusid ROKi süüdistama ja ähvardama Joosep Susi: kehakultuuriline kasvatus Tarbija Novembrikuu ostukorvi võrdlus: sõltuvalt poest võib säästa ligi kümme eurot (1) AK Vaikne revolutsioon? Oktoobrirevolutsiooni kujutamine eesti kunstis Juurika viimane veerg Volodja Uljanovi deheroiseerimine (2) Juurikas: Vana pärslase nutulaul Juurikas: Universumit pole olemas (1) Suur Oktoober kui nõukoguliku kunsti kohustuslik juhtmotiiv (3) Oktoobrirevolutsioon ning Eesti ja eestlased (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: Oktoobripüha rongkäigus (13) Vene ajaloolane: Lenin tahtis Venemaale kätte maksta (4) Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) Arter Kuulus spordiarst loob klaverimuusikat Neli musketäri VAT Teatri loojad: inimesed on kõige tähtsamad, kõike muud saab asendada Soome ja Eesti 100 hetke Eesti mees võitles öö otsa Vaikses ookeanis (1) Roald Johannson: Eesti inimesi huvitab ennekõike äng (2) Skandaalide vabrik (2) Pirita purjekeskuse peremees, maskott Vigri – Eesti kõige kuulsam hüljes Meestemagnet Matilda Helesinised moemuljed Riiast Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Supp nagu pillerkaar Tiina Park: palverännaku inimesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Meestemagnet Matilda

4 min lugemist
  • Kes oli kõmulise mängufilmi "Matilda" peategelase prototüüp tegelikult?
  • Kšessinskaja elas 99-aastaseks ja andus elu teisel poolel hasartmängudele.
Poola näitlejanna Michalina Olszanska Matildana Aleksei Utšiteli samanimelises filmis. FOTO: SCANPIX

Viimastel nädalatel kirgi kütnud ja meiegi kinoekraanidel vaadatavuse edetabelite tipus püsinud Vene mängufilm «Matilda» sunnib uurima, kes oli tegelikult see saatuslik naine, kes isegi tulevasel tsaaril pea segi ajas.

Tellijale Tellijale

Venemaal palju kõmu tekitanud režissöör Aleksei Utšiteli värske linateos «Matilda», mis kõneleb troonipärija ja baleriini keelatud suhtest, meenutab oma ootamatute, ent üliklišeelike süžeepöörete tõttu pigem mõnda India melodraamat. Kuigi film on suursugune, uhke ja vaatemänguline, päästab naeruväärselt konstrueeritud stsenaariumil põhineva linateose režissööri oskus näitlejaid usutavalt mängima panna ning tegelikult saab filmielamuse kõigele vaatamata.

Aga kes see saatuslik Matilda päriselt oli? Selgub, et filmitegijatel on paljuski olnud kadestamisväärne fantaasia.

Tulevane legendaarne priimabaleriin, venepärase täisnimega Maria-Matilda Adamovna-Feliksovna-Valerjevna Kšessinskaja oli, nagu nimestki mõneti välja võib lugeda, poola juurtega. Tema ema oli Julia Dominskaja, samuti baleriin, kuigi vaid kordeballeti ridu ehtiv. Esimesest abielust oli tal viis last, pärast balletitantsijast abikaasa surma läks ta mehele Poola balletitantsijale Feliks Adam Walerian Krzesińskile ning sellest abielust sündis omakorda kolm last. Kuna tsaar Nikolai I kutsus Krzesinski Venemaale tööle, sündiski Matilda Venemaal Peterburi kubermangus Ligovos 1872. aasta 31. augustil.

Noore Nikolai kurameerimise soodustamiseks loodi isegi spetsiaalne fond, et mehel oleks, mida südamedaamile kinkida.

Eelnevat arvestades on üsna loogiline, et kõigist kolmest lapsest said samuti balletitantsijad, kusjuures väga hinnatud. Et õdedel Maria teatris vahet teha, kutsuti vanemat õde Juliat «Kšessinskaja 1» ja nooremat «Kšessinskaja 2», vend Jossif, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni Venemaale jäi, teenis ära teenelise kunstniku aunimetuse.

03.11.2017 06.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto