Sisukord
Uudised
Postimees
03.11.2017
Eesti Kurikuulus Odessa-Mama ei näi väsivat (7) Lõuna-Eesti Postimees otsib lõunaeestlaste vahel ühisosa ID-kaartide sertifikaatide sulgemise aeg on veel teadmata Pärnamäe kalmistul mälestati omasteta lahkunuid Roheliste parteide hookuspookus Uus volikogu valis endale juhid Majandus Tesla raha põleb Tööandjad otsivad liiga ideaalseid töötajaid (4) Välismaa Ajalooline pelgus pärsib Läti arengut Puigdemont külvab pingeid Belgia valitsuses (1) Katalaani eksministrid saadeti kohtust trellide taha (1) Arvamus Analüüs Tallinna volikogust: me ei valinud ju neid?! (25) Ahto Lobjakas: Izmailova & Co kui korruptsiooni viigileht (22) Juhtkiri: Tallinna Keskerakonna ja kaasamise abilinnapea (12) Henrik Roonemaa: kõik saab varsti korda (9) Postimees 1936. aastal: kaugenägemine avati Margus Mets: Lõuna-Eesti Postimees Peeter Espak: vasakintellektualismi diktaat on määratud taanduma (13) Kultuur Filmimaagia seletamine tavalisele inimesele Kultuuri lühid Sport Eesti võidusõitja kihutab 34 miljoni hiinlase ees Otepää MK-etapil tehakse talispordiajalugu Tallinn Uus volikogu valis endale juhid Tartu Täistuubitud bussid vihastavad reisijaid, linnal kiiret lahendust pole (3) Marjustini maandumine. Viiendale noorusele järgneb mahalaadimine (6) Alamõõdulise kala püüdja peab riigile maksma 100 000 eurot (1) Tartust lendajad tahaksid otse ka Stockholmi, Riiga ja Kopenhaagenisse (1) Teadlaste armee kergitas Tartu muumiatelt saladuseloori Beebi Kristjan sai kingiks heliseva võlukepikese Kunstnik improviseerib linna kaardiga Jooksumaraton viib ööpimeduses seiklema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartust lendajad tahaksid otse ka Stockholmi, Riiga ja Kopenhaagenisse

2 min lugemist
Tartu lennujaama juhataja Argo Annuki sõnul julgustavad uuringu tulemused Tartut lennufirmadele uue sihtkohana välja pakkuma. FOTO: Sille Annuk

Tartu lennujaamast tehakse liinilende praegu ainult Helsingisse, tänavu suvel võttis lennujaam nõuks uurida, millised sihtkohad võiksid siit lendajatele veel huvi pakkuda.

Lahkuvate reisijate küsitlusel andis vastuse 527 inimest ja selgelt joonistus välja, et üle kahe kolmandiku neist lendab Helsingist edasi. 

Ära märgiti tervelt 75 jätkulendude sihtkohta, kuid teistest rohkem lennati Stockholmi, sinna oli teel 6,7 protsenti reisijatest.

Kopenhaagen üllatas

Ankeedis anti vastata ka küsimus, millist otselendu vastajad kasutaksid. 39 protsenti vastas Helsingisse, 19 protsenti Stockholmi, 17 protsenti Riiga ja 10 protsenti Kopenhaagenisse.

Tartu lennujaama juhataja Argo Annuk ütles, et Kopenhaageni esile kerkimine oli mõneti üllatav, sest ta ise oleks arvanud Müncheni esiletõusu.

Tulemused julgustavad aga edasises töös tegema kalkulatsioone, milliseid sihtkohti lennuettevõtetele välja pakkuda, näiteks Stockholmi liini plusse ja miinuseid Nordica positsioonilt läbi mängima. Teisalt on nüüd ka Finnairiga liini arendamist arutades uusi seisukohti abiks võtta.

Argo Annuki sõnul oli üllatav, et akadeemilistel eesmärkidel tehtavate lennureiside osakaal oli väga väike: neid oli vaid 2,5 protsenti.

«Tuleb ju arutada ka seda, millised on kaasmõjud – kui palju uus liin võiks mõjutada praegust liini. Kas me toome lennujaamale lisatulu või lihtsalt viime vedaja vahetuseni,» rääkis Annuk. «Kõige olulisem oli teada saada, kuhu meie klient lennata tahab ja kes ta on.»

Suhteliselt võrdselt on küsitluse järgi lennujaama klientide hulgas Eesti ja Soome elanikke ning muude riikide elanikke.

Omakorda tuleb välja, et lennureiside eesmärgid on üsnagi erinevad. Eestlased lendavad väga suurel määral töö pärast, Soome elanike hulgas on tähtsal kohal puhkuselennud.

Annuki sõnul oli üllatav, et akadeemilistel eesmärkidel tehtavate lennureiside osa oli väga väike: neid oli vaid 2,5 protsenti. Ent argumentatsioonis, miks lennuühendusi vaja on, tõusevad esikohale ülikoolide vajadused.

Siinkohal tuleb aga märkida, et küsitlus oli mais ja seejärel juulis-augustis.

Vilets bussiühendus

Veel joonistus välja, et viiendiku püsiklientide arvele langeb üle poole kõigist lennureisidest. See Argo Annuki sõnul siiski üllatus ei olnud, sest püsilendajad on väikeses lennujaamas teada niigi.

Lennujaam uuris ka lendamisega kaasnevat. 

Selgus näiteks, et kolmandik reisijatest tuleb lennujaama taksoga, kümnendik pargib lennujaamas, aga ühissõiduki valib vaid viis protsenti.

Kõikvõimalikest teeninduse aspektidest teenis lennujaama ühistranspordiühendus konkurentsitult madalaima hinde – 3,64, hindamine käis viiepalliskaalal.

Alla nelja jäi veel hinnang infomonitoridele ja info kättesaadavusele üldiselt. Kõige kõrgemad hinded said töötajate viisakus, registreerimislaua abivalmidus ja üldine turvatunne.

FOTO: Graafika: TPM
Seotud lood
02.11.2017 04.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto