Sisukord
Päevakomm
Postimees
04.11.2017
Eesti Saksamaalt naasnud pagulaspere alustas teist korda nullist (43) Eestist on saanud tõeline karukants (4) Vägistaja pääses kohtus lepitusmenetlusega (2) Novembri avapäev tõi talle Väikelapse trauma viis 68 aasta taguse loo lahenduseni (8) Välismaa Terrorismi jäljed viivad Usbekistani Arvamus Roheline välk selgest taevast (1) Juhtkiri: mis toimub, korruptsioonitõrje «Hr. Aeg»? (9) Meistrite liiga – tehtud! E-riigi pea (2) Agaate Antson: häma vastutusest ei vabasta Kataloonia president (2) Postimees 1910. aastal: krahv Leo Tolstoi põgenemine kodust Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) EKI keelekool: Nõukogude võim Kultuur Verine Barbie ei lähe Kenile külla EKI keelekool: Nõukogude võim Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Helesinised moemuljed Riiast Kõige suurema kirjanduse poole minnes Sport Võitlus, mis muudab maailmapilti Venelased asusid ROKi süüdistama ja ähvardama Joosep Susi: kehakultuuriline kasvatus Tarbija Novembrikuu ostukorvi võrdlus: sõltuvalt poest võib säästa ligi kümme eurot (1) AK Vaikne revolutsioon? Oktoobrirevolutsiooni kujutamine eesti kunstis Juurika viimane veerg Volodja Uljanovi deheroiseerimine (2) Juurikas: Vana pärslase nutulaul Juurikas: Universumit pole olemas (1) Suur Oktoober kui nõukoguliku kunsti kohustuslik juhtmotiiv (3) Oktoobrirevolutsioon ning Eesti ja eestlased (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: Oktoobripüha rongkäigus (13) Vene ajaloolane: Lenin tahtis Venemaale kätte maksta (4) Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) Arter Kuulus spordiarst loob klaverimuusikat Neli musketäri VAT Teatri loojad: inimesed on kõige tähtsamad, kõike muud saab asendada Soome ja Eesti 100 hetke Eesti mees võitles öö otsa Vaikses ookeanis (1) Roald Johannson: Eesti inimesi huvitab ennekõike äng (2) Skandaalide vabrik (2) Pirita purjekeskuse peremees, maskott Vigri – Eesti kõige kuulsam hüljes Meestemagnet Matilda Helesinised moemuljed Riiast Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Agaate Antson: häma vastutusest ei vabasta

2 min lugemist
Agaate Antson FOTO: Postimees.ee

Võib tunduda üllatav, et nii lihtne asi nagu pardakaardi esitamine Tallinna lennujaama poodides suudab segadusse ajada mitu institutsiooni.

Kirjutades pardakaartideteemalist artiklit «Seaduseauk, mida Tallinna lennujaamas ära kasutatakse», rullus lahti vastutuse teiste kaela veeretamise ahel, mis pani kohemaid küsima, miks toimub hämamine pealtnäha lihtsal teemal.

Arusaamatus ilmnes juba pardakaardi esitamise absoluutse kohustuse teemal. Pärast erinevate vastuste andmist oli lennujaama esindaja ka ekspertidega konsulteerimise järel veendunud, et selline kohustus pole küll lennujaama nõue, kuid on siiski poodidele määratud käibemaksuseadusega, mis rahandusministeeriumi esindaja sõnul aga pole tõsi. Eestis ei eksisteeri seadust, mis lennujaama tollitsoonis pardakaardi küsimist igal juhul kohustaks ning enamik poode klientidelt pardakaarti ka ei küsi.

Lisaks tõstatus pardakaartide teema uurimisel küsimus, mille alusel üldse võib pood end tax-free'na ehk maksuvabana reklaamida. Ainus organisatsioon, kes pidas poe enda tax-free'na reklaamimist, kuid tegelikult soodustuse mitte pakkumist kahtlaseks, oli tarbijakaitseamet. Segaduse tõttu suunas temagi selle küsimusega kõigepealt maksuameti poole, kes oli aga varem juba soovitanud tarbijakaitseametisse pöörduda.

Pardakaardi esitamises ei ole tegelikult midagi halba. Sellega saab klient tõendada, et ta reisib väljapoole Euroopa Liitu, mispuhul temale käibemaksukohustus ei kehti.

Kummaline on aga see, et praegu on täiesti seaduslik asjaolu, et lennujaama poed, nagu R-kiosk ja Euroshop, selliste klientide puhul käibemaksu ei võta, kuid sama hinna (ehk siis omahinnale 20 protsenti lisaks) peab tarbija välja käima igal juhul. Lihtsamalt öeldes tähendab, et nad teenivad suurema kasumi nende ostude pealt. Rahandusministeeriumi ja maksuameti arvates on poed aga oma hinnakujunduses vabad ning sellises käitumises probleemi ei nähta.

Vahest ei olegi küsimus mitte seaduste ümber tehtavates vangerdustes, mis võimaldavad  seaduseauku ära kasutades endale kasumit lõigata, vaid eetikas ja südametunnistuses.

On arusaadav, et äritegevus pole heategevus, aga kui pood teenib kindlate klientide pealt arvestatavat lisakasumit, tundub loogiline, et selline tulus klient (ehk Euroopa Liidust välja reisiv inimene) saaks ka ise mingist soodustusest osa.

Poodide hämamine ja vastutuse veeretamine viitab sellele, et käibemaksuga skeemitamine on ka poodide esindajate arvates piisavalt kahtlane, et mitte tahta sellest rääkida. Sellistelt poodidelt saabus nii ähmaseid kui ka kohati ärritunud vastuseid. Vastamisest proovis kõrvale puigelda isegi lennujaama Sokisahtel, mis pardakaartide ja maksusoodustustega ei tegelegi. See ja kogu poodide vastamise stiil on minu arvates hea näide sellest, et poed saavad ka ise käibemaksurahaga jahmerdamise ebaeetilisusest aru. Vanarahva ütlus, et õige hõlma ei hakka keegi, kinni tundub siingi omal kohal olevat.

Seotud lood
03.11.2017 06.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto