Sisukord
Arvamus
Postimees
04.11.2017
Eesti Saksamaalt naasnud pagulaspere alustas teist korda nullist (43) Eestist on saanud tõeline karukants (4) Vägistaja pääses kohtus lepitusmenetlusega (2) Novembri avapäev tõi talle Väikelapse trauma viis 68 aasta taguse loo lahenduseni (8) Välismaa Terrorismi jäljed viivad Usbekistani Arvamus Roheline välk selgest taevast (1) Juhtkiri: mis toimub, korruptsioonitõrje «Hr. Aeg»? (9) Meistrite liiga – tehtud! E-riigi pea (2) Agaate Antson: häma vastutusest ei vabasta Kataloonia president (2) Postimees 1910. aastal: krahv Leo Tolstoi põgenemine kodust Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) EKI keelekool: Nõukogude võim Kultuur Verine Barbie ei lähe Kenile külla EKI keelekool: Nõukogude võim Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Helesinised moemuljed Riiast Kõige suurema kirjanduse poole minnes Sport Võitlus, mis muudab maailmapilti Venelased asusid ROKi süüdistama ja ähvardama Joosep Susi: kehakultuuriline kasvatus Tarbija Novembrikuu ostukorvi võrdlus: sõltuvalt poest võib säästa ligi kümme eurot (1) AK Vaikne revolutsioon? Oktoobrirevolutsiooni kujutamine eesti kunstis Juurika viimane veerg Volodja Uljanovi deheroiseerimine (2) Juurikas: Vana pärslase nutulaul Juurikas: Universumit pole olemas (1) Suur Oktoober kui nõukoguliku kunsti kohustuslik juhtmotiiv (3) Oktoobrirevolutsioon ning Eesti ja eestlased (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: Oktoobripüha rongkäigus (13) Vene ajaloolane: Lenin tahtis Venemaale kätte maksta (4) Taavi Minnik: vanakesel Marxil oli siiski õigus (20) Arter Kuulus spordiarst loob klaverimuusikat Neli musketäri VAT Teatri loojad: inimesed on kõige tähtsamad, kõike muud saab asendada Soome ja Eesti 100 hetke Eesti mees võitles öö otsa Vaikses ookeanis (1) Roald Johannson: Eesti inimesi huvitab ennekõike äng (2) Skandaalide vabrik (2) Pirita purjekeskuse peremees, maskott Vigri – Eesti kõige kuulsam hüljes Meestemagnet Matilda Helesinised moemuljed Riiast Filmiarvustus «Pahad emmed 2: Jõulud»: nilbevõitu jõulujuust ja 121 vägisõna Supp nagu pillerkaar Tiina Park: palverännaku inimesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Roheline välk selgest taevast

2 min lugemist
Keskerakond ja rohelised sõlmisid Tallinna botaanikaaias koalitsioonileppe. Allkirjad andsid Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas ja roheliste esimees Zuzu Izmailova. FOTO: Tairo Lutter

Kui kõikvõimalikud koalitsioonipartnerid olid loobunud läbirääkimistest Tallinnas kohalikud valimised võitnud Keskerakonnaga, võeti kampa esmapilgul võimatuna tunduv partner  – valimistel haledalt kaotanud rohelised. Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei mõelnud ilmselt pikalt, kas võimuliiduga ühineda või mitte.

Alternatiiv oleks olnud lasta erakonnal vaikselt kustuda ja siis ajaloo prügikasti maanduda. Need, kes Izmailovat, omadele Zuzut, tunnevad, kinnitavad, et kiired otsused ja välkkiired kannapöörded ongi tema stiil – seda nii eraelus kui ka poliitikas.  

Rikutud mõtlemisega poliitikud jõudsid roheliste keskharidusega juhi, kes pole väidetavalt päevagi palgatööl käinud, mõistagi välkkiirelt sopaga üle valada. Aga igal pool ei pruugi poliittehnoloogide karvane käsi mängus olla. Kuigi see võib-olla välja ei paista, on Tallinna linnaisad ammu aru saanud, et autoliikluse pideva arendamisega jõutakse varem või hiljem väljapääsmatusse ummikusse.

Isegi palju räägitud Reidi tee, mis justkui oleks igasuguse rohelise mõtlemise antipood, teenib tegelikult ju kesklinna autodest vabastamise ideed. Bussirajad, ühistranspordi eelisarendamine, autovaba peatänava projekt – pigem on kummaline, et rohelisi pole varem kampa võetud.

Reidi tee ongi peamine küsimus, kus Keskerakonnal ja rohelistel peaks olema raske ühisosa leida. Siin lahendatakse asi aga lihtsalt ning iroonilisel kombel on abiks Reidi tee vastaste varasem tegevus. Nimelt tõmbas üks seltskond (kõik teavad, kes, aga keegi ei saa midagi tõestada) Russalka juures paarisajale puule punased ringid ümber ja väitis, et need kõik võetakse Reidi tee ehituse käigus maha. Tegemist oli alatu valega, millele tüdinud linnaametnikud ei viitsinud isegi vastu vaielda. Nüüd pole vastsel Tallinna linnapeal Taavi Aasal vaja teha muud, kui osutada nendele märgitud puudele ja kuulutada: rohelistele vastu tulles jätame need kõik alles. Reidi teest räägitakse veel mitmes lepingupunktis, aga jutt on seesama, mida linnavalitsus varemgi kõigile rääkinud on.

Ka sel nädalal sõlmitud koalitsioonileping pole suures osas muud kui tühjade tünnide kõmin. Nii kõneleb lepingu esimene punkt Tallinna merele avamisest. Sellest on kõik poliitilised jõud rääkinud vähemalt kümme aastat või kauemgi.

Teine punkt on linnahalli taastamine, mis samuti juba ammu käima lükatud. Või siis lubadus ehitada Prantsuse lütseumile võimla. Projekt on ammu valmis, ehitushange läbi viidud ning leping sõlmitud ja tööd juba alanud. Sellise protsessi peatamine oleks äärmiselt kulukas.

Glüfosaadi kasutamise lõpetamine on ilmselt üks väheseid punkte, mis puhtalt roheliste algatusel koalitsioonilepingusse kirjutati. Paraku ei hakka linnavõimu hammas raudteed puudutavate otsuste peale ning kui raudteemehed tahavadki glüfosaadi kasutamist jätkata, siis nad seda ka teevad. Eraisikute puhul on sellega sama lugu nagu naastrehvidega. Linnavalitsus võib küll sellevastaseid plakateid üles panna, aga inimesi päriselt mõjutada ta ei saa.

Ilmselt saab Zuzu ka ise aru, et maailma parandamine pole lihtne. Nii lubaski ta olla eeskätt «roheline valvur» ja suunata linnavalitsust paremate valikute tegemise poole. Aga keskkonna valdkonda kureeriva abilinnapea töökohustus on ka eelkäijast maha jäänud jäätmemajanduse Augeiase tallide rookimine. Meenutagem, et Izmailova eelkäija Arvo Sarapuu alustas abilinnapeana ilma igasuguse keskkonnaalase kogemuseta. Roheliste esindajal peaks stardipositsioon vast isegi parem olema. Aga antagu Zuzule nüüd hakatuseks sada päeva oma võimete näitamiseks, pärast seda on aega kritiseerida küll.

Seotud lood
    03.11.2017 06.11.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto