Sisukord
Päevakomm
Postimees

Aivar Pau: ei taha sababrändi

3 min lugemist
Aivar Pau FOTO: Erakogu

Ma olen tšehhidele tänulik. Nende teadlaste puhutud tuuleiil lõi meie e-riigi klotsimaja uppi ja meile on sülle langenud väga soodne võimalus kogu see värk algusest peale üles laduda.

Mida me õigupoolest nägime? Nägime väga valusalt, et juba Eesti riigi infosüsteemi hoone arhitektuur ise on vigane ja kui seda püüti ühel konkreetselt eesmärgil koos toimima panna, siis sai infosüsteemi ametist ligemale kaheks kuuks riiklik paanikaamet ning katset ennast iseloomustavad tehnoloogiainimesed omavahelistes vestlustes peamiselt kahe sõnaga: epic fail.

Paistab, et me ei saagi õieti rääkida mingisugusest Eesti riigi infosüsteemist. Meil on RIA, SMIT, RIK, RMIT ja sada muud imelooma, kes igaüks oma parima äranägemise järgi midagi arendada on võtnud. Kokku ei taha see orkester kuidagi kõlada.

Lõpuks tunnistasid kõik osalised seda selgelt möödunud neljapäeval pressiüritusel. Me kõik uuendame iga päev oma seadmeid, ka kõige turvalisemaid osi nende kaartidel, aga mis juhtus Eestis – üksteise järel hakkasid süsteemid lihtsalt rivist välja kukkuma. 

Kui meie üüratult kallid ja arenenud IT-süsteemid suudavad omavahelises koostöös tarkvaravärskendust pakkuda vaid 1300 – 15 000 inimese seadmele või kaardile päevas, on seda ehk tõesti raske nimetada millekski muuks kui kapitaalseks läbikukkumiseks.

Eesti riik on väiksem kui enamik globaalse ulatusega ettevõtetest, väiksem kui kümned maailma suurlinnad. Kas meil ei võiks olla üks terviklik infosüsteem või vähemalt üks selge vedaja? Siis vast ei juhtuks midagi nii piinlikku nagu laupäeval, kui peaminister läks politsei teenindusbüroosse ID-kaartide uuendamist kohapeale vaatama, ja mis selgus: taas on üks infosüsteem maas ja juba kaks tundi pole keegi midagi uuendada saanud. Piinlik, tõesti piinlik.

Nägime valusalt ka seda, et rahvusvaheline infovahetus Eesti IT- ja küberturvalisuse teemal ei toimi. Ei toimi meie oma partneritega. Või kuidas muidu on võimalik, et Eesti ID-kaartidega seotud turvariskist teadis enne meid vaata et kogu maailm. Suurettevõtted Google ja Microsoft olid jõudnud juba turvavea äragi parandada, enne kui meie sellest üldse teada saime. See jättis meile väga vähe aega arendustöödeks ja rahvale kaartide uuendamiseks.

Kui selle teadmatuse taga on aga partneri pahatahtlikkus, siis tuleb Eesti riigil selg sirgu lüüa ja aukude lappimiseks kulutatud ettenägematud summad sisse nõuda. Kaarditootja Gemalto on Eesti juba kohtusse kaevanud, kuna riik valis endale ID-kaartide tootmiseks teise partneri.

On aeg selgitada välja selle suure jama tegelikud süüdlased. Vajadusel lööme selgelt ka PR-mõistes lahku meie e-riigi lahendused ja seda kandvad füüsilised kaardid. Selle viimase eest meie ju otseselt vastutada ei saa. Lööme korra majja ja kehtestame end.

Nägime valusalt, kui kehvad organiseerijad me suuremate probleemide lahendamisel oleme. Võtame või enam kui 700 000 kaardi sertifikaatide peatamise. See samm pidi küll igale Maalile ja Antsule vähemalt kuu aega ette teada olema – selle ümber oli riik liigagi palju paanikat tekitanud ja lärmi löönud (valimised ka ju lähenesid ja mõni – Palo, Ratas – soovis end näidata suurepärase kriisireguleerijana).

Kui see kauakardetud hetk lõpuks möödunud neljapäeva õhtul teatavaks sai, siis mida me pidime kuulma: politseijuht ei osanud öelda isegi seda, mis kell politseibürood nädalavahetusel lahti on. RIA juht ei julgenud lubada rohkem kui vaid 35 000 kaardi eelisjärjekorras uuendamisest lähipäevadel, kuigi vastavad kauguuendamise süsteemid olid juba enam kui nädala «liveʼis» olnud.

Peaminister tegi aga kõige selle peale head nägu ja rõhutas, et mingit paanikat ühiskonnas pole; tuletame meelde, ta ütles seda hetkel, kui oli võtnud enam kui pooltelt Eesti ID-kaartidelt (meie e-riigi ault ja uhkuselt) nende eksistentsi peamise mõtte: olla meie inimeste tuvastusvahend e-teenuste kasutamisel.

Kokkuvõttes pole meid keegi rünnanud, pole isegi tõestust, et keegi seda teha suudaks. Me oleme oma e-riigi kokkujooksutamisega ise suurepäraselt hakkama saanud.

Järjekorrad politsei teenindusbüroo ees tänaval ei tohi saada meie e-riigi sümboliks. Praegu on see paraku meie märk. Ei taha seda. Kas pole aeg teha restart?

Seotud lood
    06.11.2017 08.11.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto