Sisukord
Arter
Postimees
11.11.2017
Eesti Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Kakupäev koos isadepäevaga Ajakirjanik läbipõlemisest: tahe on endine, aga rammu pole (6) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Toetus Reformierakonnale üle kolme aasta kõrgeim (15) Depooravimid on paljudele kättesaamatud Riigikohus: riik peab katma teises omavalitsuses õppimise kulu Ministeerium vallandas EVR Cargo nõukogu esimehe Iidne vangitorn avatakse rahvale Majandus Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Välismaa Läänemerel näeb pingelist Vene-NATO vastasseisu (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Euroopa kohal hõljus radioaktiivne pilv Arvamus Priit Pullerits: miinipanijate pealetung (4) Juhtkiri: Kadri Simsoni rahapuu (16) Postimees 1999. aastal: Al Gore tõmbas president Meri kampaaniasse Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Kultuur Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Sport M-Sport on Austraalias järjekordse saavutuse lävel Mart Soidro: Eesti teest ja mootorispordist (2) Nikita Baranov - Eesti keskkaitsebrändi eksportija Läänemere kaldalt NBA tähtedeks Tallinn Iidne vangitorn avatakse rahvale Tarbija Tarbija lühiuudised POSTIMEES PROOVIB JÄRELE: milline jalanõude niiskuskaitsevahend toimib, milline põrub? (1) AK 15 viisi kallim maha jätta Aja auk. Aeglane lõppmäng Miks me ootame Tants – mitte üksnes siin ja praegu: digitaalse revolutsiooni mõju Peidus pool Valik mitte sekkuda ja mitte kaasa tunda Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Dimitri Kaljo: 50 aastat tagasi toimus teadusrevolutsioon, millest on ilminguid tänapäeva Eestiski Tükk kirjandust – tükk elu Arter President Kaljulaid pääses suurte naiste sekka. Kas põhjendatult? (1) Anett Kontaveit: telekast tundub tennis ikka jube lihtne Eestlased mandariinide maalt (1) Tõelise eestlase test (1) Teaduslabor taskus: enamik nutitelefone sisaldab kümneid andureid Filmiarvustus «Manifesto»: Kate Blanchetti kunstilised manifestid Kevin Spacey ilusa karjääri inetu lõpp (3) Jänes kapsast ei söö VIDEO: Kõige karmim rühmatrenn? Šnitslitest kuulsaim, Viini oma Tikkiv isa Lasnamäelt Jüri Kolk: suhtlemine, elu alus Toidukoha arvustus: R14 - selle hinna eest liiga keskmine Sõiduproov: Väike kelm Hyundai Kona Diivade tagasitulek! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eestlased mandariinide maalt

2 min lugemist
Eestlane on kange meremees isegi Abhaasias. Konnalinnas (abhaasiapäraselt Getšripš) elav 65-aastane Eino Metus teenis noorena allveelaeval, hiljem oli Mustal merel kalalaeva kapten. 1990ndatel sõitis Atlandil, võitles Guineas piraatidega ja istus Alžeerias interneeritute laagris. Eino mõlemad vanemad olid eestlased, aga ta ise pole kunagi Eestis käinud. Pensionipõlve sisustab kalapüügiga sellelt omapäraselt katamaraanilt, mis kannab kolme meest. Koer enam peale ei mahu. Korraga kannatab selle isetehtud alusega merelt ära tuua kuni tonn kala, kinnitab Eino. FOTO: Birgit Püve

Eestlased on Abhaasias elanud juba üle 130 aasta. Mitmest kunagisest tugevast kogukonnast on seni kõige elujõulisemaks jäänud Salme-Sulevi-Konnalinna rahvas Vene-Abhaasia piiril, keda fotograaf Birgit Püve käis sel sügisel pildistamas Eesti rahvuskaaslaste programmi ja rahvusarhiivi toetusel.

Tellijale Tellijale

Just seal on Abhaasias kõige paremini säilinud ka eesti keel ja sidemed Eestiga. Üks suurem üllatus oli seejuures, et üsna paljud sealsed eestlased pole kunagi oma ajaloolisel kodumaal käinud, isegi mitte nõukogude ajal, kui vahel polnud riigipiiri ja Adlerist või Suhhumist sai otse Tallinna lennata. Tööd oli palju ja lapsed väikesed, öeldi nüüd peamiseks põhjuseks. Samas leidus palju naisi, kes 1970–80ndatel lendasid iga kevad Tallinna vaata et üle päeva – selleks et Viru tänaval värskeid nartsisse ja sidruneid müüa. Korraga tõi hakkaja Salme küla naine Tallinna 5000–6000 lille. Pressiti aga värsked lilled kohvrisse, siis lennuki peale, ja naistepäeva eel teeniti nii tuhandeid rublasid.

Gagras elav 80-aastane Ira Krets näitab oma isa Jaan Aule ja ema Jevdokia fotosid. Jaan sündis 1895. aastal veel Eestis. FOTO: Birgit Püve
10.11.2017 13.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto